Jalgrattamatk on pikema teekonna läbimine jalgratastega puhkamiseks, sportimiseks, hobiks. Jalgrattamatku korraldatakse tihti puhkusreiside aga näiteks ka heategevusürituste raames.

Jalgrattamatka vahemaad varieeruvad. Sõltuvalt peatuste arvust, kehalisest võimekusest ja kiirusest sõidab inimene tavaliselt 50-150 km päevas. Lühike matk võib kesta paar päeva ning pikem matk riikide vahel või kasvõi ümber maailma võib kesta väga kaua. Tulenevalt omadustest eristatakse mitut tüüpi jalgrattamatku:

• Kerge matk - rattur kannab vähimat varustust, söök ostetakse kohalikest poodidest, turgudelt või kohvikutest/restoranidest. Ööbitakse hostelites, motellides või hotellides.
• Keskmine matk - erineb kergest matkast selle poolest, et rattur kannab kaasas ainult hädavajalikku.
• Täisvarustuses matk - rattur võtab kaasa kogu varustuse - söögi, söögitegemiseks vajalikud tarvikud, magamiseks vajaminevad asjad (telk, magamiskott).
• Ekspeditsioon - rattur reisib laialdaselt, tihti ületab riigipiire. Ta on varustatud söögi, magamisasjade, tööriistadega. Reisija on suuresti isemajandav.
• Maastikumatk - kutsutakse ka karmiks matkaks, rattur võib läbida oma teel erinevaid maastikke. Tähelepanu on pööratud vabadusele ja efektiivsusele, et ületada ka raskemad tõusud.
• Turvatud jalgrattamatk - jalgratturitega sõidab kaasa turvameeskond, kes transpordib varustust. Selliseid matku korraldatakse nii rattagruppidele, kes on spetsialiseerunud rattasõidule, kui lihtsalt puhkajatele, kellele on rattasõit lisaväärtusena. Sellisel matkal on korraldatud majutus, toitlustus ning kindlaks määratud marsruut.