![]() |
See artikkel räägib Rootsi sõjaväelasest; Inglismaa sõjaväelase ja trooninõudleja kohta vaata artiklit James Scott, Monmouthi hertsog; muusiku kohta vaata artiklit James Scott (muusik) |
James Scott (ka Jakob või Jacob Scott; u 1570 – 29. jaanuar 1635) oli šoti päritolu Rootsi sõjaväelane (ooberst).[1]
Tõenäoliselt Scottide klanni Balwearie harust põlvnenud[viide?] James Scott sündis Šotimaal William Scotti pojana ja siirdus arvatavasti koos isaga 1601. aastal Rootsi teenistusse.[1]
1610. aastal on teda mainitud kaptenina Patrick Ruthveni vägedes.[1]
1621. aastal oli ta ühe Rootsi jalaväekompanii kapten ja ülemkortermeister.[1]
Juunis 1622 juhatas kapteni auastmes üht Soomest värvatud jalaväekompaniid.[2]
1623. aastal oli ta kapten ja kompaniiülem ooberst Kristoffer Mannersköldi Österbotteni rügemendis.[3]
Alates vähemalt 1626. aasta septembrist kuni 1628. aasta detsembrini oli ta ooberstleitnant ning juhatas kolme kompaniid soome jalaväge, mis olid paigutatud Narva garnisoni.[4][5][6] Vähemalt alates aprillist 1628 Scott enam Narvas ei viibinud.[5] Alates jaanuarist 1629 võttis Scotti väeüksuse juhtimise Narvas üle ooberstleitnant Hans Wrangel.[6]
Alates juunist 1627 on teda nimetatud munsterrollides ka Västergötlandist värvatud ratsaväeeskadroni ülemana.[7][8][9]
Juunis 1628 on teda esmamainitud Norrlandi rügemendi ülemana.[10] Juulis ja oktoobris asus tema rügement Preisimaal Marienburgis.[11][12] Preisimaal viibis tema rügement läbi 1629. aasta.[13][14][15][16]
Hiljemalt märtsist 1631 juhatas ta Viiburi lääni jalaväerügementi.[17][18][19][20][21] Viiburi lääni rügemendis teenis tema alluvuses major (hilisem ooberstleitnant) John Lichton (hukkus 1636 Wittstocki lahingus, kes oli kindralleitnandi ja Eestimaa kindralkuberneri Robert Lichtoni (1631–1692) isa.[20]
James Scott oli 1632–1634 Riia ja 1634 Narva lossipealik[21].
James Scott suri 29. jaanuaril 1635 ja maeti Riia Jakobi kirikusse. Säilinud on Rootsi diplomaadi Johan Adler Salviuse (1590–1652) 1. märtsil 1635 saadetud kiri parasjagu Pariisis viibinud riigikantsler Axel Oxenstiernale, milles ta teatab muu hulgas ooberst James Scotti surmast.[22]
Scotti ja tema abikaasa hauaplaat oli Johann Christoph Brotze (1742–1823) andmeil Riia Jakobi kirikus osaliselt säilinud veel 19. sajandil. Brotze sõnul asus mees- ja naisfiguuri kujutav hauaplaat käärkambri sissekäigu ees ja sellel oli osaliselt nähtav pealiskiri:[23]
MARGARETA GIBSOVN HERR OBERSTER
IACOBVS SCOTT EHEGEMAHL ERBGESE
SEN AVF FENERN TOLEREN VND SARAM
OYSE IN [ ] SELIG ENDSHLAFEN
DEN [ ] ANO 16[ ]
Tõlgituna: "Margareta Gibson, härra ooberst James Scotti abikaasa, Vändra, Ranna ja Saare mõisa pärusvaldaja [ ] õndsas unes [ ] aastal 16[ ]"
Rootsi ajaloolase ja genealoogi Gustaf Elgenstierna (1871–1948) andmeil asus Örebros Olshammari kirikus Scotti vappepitaaf.[23]
Talle kuulusid Päite mõis (Peitz) Eestimaal ning Vändra (Fennern), Vee, Ranna (Tellerhof), Rustiferi ja Saare mõis Liivimaal.[24]
Vändra mõisa läänistas Gustav II Adolf James Scottile 1624. aastal.[23]
Maarja-Magdaleena kihelkonnas asunud Ranna, Rustiferi ja Saare mõisa kinnitas Gustav II Adolf James Scottile 5. novembril 1625.[23]
7. oktoobril 1627 kinnitas Gustav II Adolf Päite mõisa kuulumist James Scottile ja tema pärijatele. Mõis oli 1624. aastal võlgade katteks panditud Barbara Kinnairdile, kes oli šoti koloneli Samuel Cockburni (surnud 1621) lesk. 27. detsembril 1630 pantis Scott mõisa Narva bürgermeistrile Dietrich Warneckele 5000 hõbetaalri eest ning 25. juulil 1631 ostis Warnecke mõisa Scottilt päriseks 9000 taalri eest.[25]
James Scott oli abielus Margareth Gibsoniga. Tema poeg, ooberst James Scott noorem, kanti 1650. aastal Rootsi aadliregistrisse. Tütar Christina Scott abiellus aga Dünamünde komandandi ooberst Thomas Kinnemondiga.
James Scotti esivanemate kohta on ainsa allikana teada tema poja James Scott noorema 1650. aastal antud ülevaade oma sugupuust, mida nõuti Rootsi rüütelkonda vastuvõtmisel. James Scott noorema andmeil oli tema sugupuu järgmine:[26]
James Scott noorema antud sugupuu on tõenäoliselt ebatäpne ning selles toodud isikutele ei ole šoti allikates sobivaid vasteid.[viide?] Balvivie all on tõenäoliselt mõeldud Balweariet, mis oli põline Scottide valdus, ning seda kinnitab ka Rootsi Scottide suguvõsavapp, mis ühtib Scottide Balwearie haru vapiga.[viide?] Samuti kuulus Scottidele James Scott noorema mainitud Craighall Balwearie[27].