Jurist on sügavamate õigusalaste teadmistega isik.
Mõistet kasutatakse järgmistes omavahel seotud tähendustes:
Sõna "jurist" on tuletatud ladina sõnast ius (jus; omastav iuris (juris)) 'õigus'.
Juristide haridus Eestis on õigusteaduse magister.
Enne Nõukogude okupatsiooni juristi hariduse tiitel oli sarnane Skandinaavia riikidele ehk cand.jur. Näiteks president Konstantin Pätsil oli Tartu Ülikoolist omandatud cand. jur. kraad. Kraad tuleneb ajaloost, Eesti on olnud sajandeid Skandinaavia mõju all, näiteks kuuludes Taani kuningriigi alla.
Islandis juristi haridus on ML í lögfræði (mag. jur.).
Rootsis juristi haridus on Juristexamen mis lõpetatakse tavaliselt pärast nelja ja poole aasta pikkust õppimist. Varem juristi haridus oli Juris kandidatexamen (jur. kand.).
Soomes kõrgem haridus õigusteaduses on Oikeustieteen maisteri (OTM) (rootsi keeles: Juris magister, JM) mis saadakse pärast viieaastast õigusteaduse õpinguid. Soomes oli varem kasutusel Oikeustieteen kandidaatti kraad (OTK) (rootsi keeles: Juridisk kandidatexamen, jur. kand.).
Taanis õigusteaduse kõrgem haridus Juridisk kandidateksamen (cand. jur.) saadakse pärast viieaastast õpinguid.
Norras õigusteaduse kõrgem haridus on Magister i Rettsvitenskap (master i jus) mis omandatakse pärast viieaastast õigusõpet. Varem Norras oli ka cand.jur.
Vastavalt Euroopa õigussüsteemi horisontaalsele liigitusele võib jurist olla spetsialiseerunud eraõiguse või avaliku õiguse asjatundjaks. Õigussüsteemi vertikaalse jaotuse järgi (õigusloome, kehtiva õiguse rakendamine, õigusemõistmine) saame eristada juriste järgmiste kutsealade esindajatena:
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Jurist |
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Jurist |