See artikkel räägib botaanika mõistest; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Juur (täpsustus)

Juur (radix) on taime reeglina maasisene elutähtis organ. Juur lehti ei kanna, küll aga võivad sellel tekkida pungad, millest arenevad maapealsed võsud. Enamasti asub juur pinnases, kuid juuremuudendid võivad kasvada ka maapinnal. Ühe taime juurte kogumit nimetatakse juurestikuks.

Juure ülesanded

Taime juure peamised ülesanded:

• vee ja mineraalsoolade imemine;
• taime ülemistele osadele vajalike taimehormoonide (tsütokiniini) ja nukleoproteiidide, sünteesimine;
• taime kinnitamine substraati;
• varuainete kogumine. Uuenemispungadega juurtesse kogunevad varuained, mida säilitatakse peamiselt suhkrute ja tärklisena;
• vegetatiivne paljunemine (lisapungadega juured);
• fotosüntees (orhideede õhujuured);
• O₂ omastamine (hingamisjuured);
• kinnitumine vertikaalsetele pindadele.

Juure ehitus

Juure vöötmed.

• juurekübar
• pikenemisvööde ehk kasvuvööde
• imavvööde ehk diferentseerumisvööde
• külgjuurte vööde – külgjuurte moodustumine
• juurekael – peajuure üleminek varreks

Juure tipus juurekübara all asub tipmistest kiiresti paljunevatest meristeemrakkudest kasvukuhik. Juurekübar katab ja kaitseb kasvukuhikut. Sellele järgneb kasvuvööde, kus rakud suurenevad ning moodustavad rakumahlaga vakuoole. Edasi järgneb imavvööde, kus asuvad üherakulised juurekarvad, mille abil toimub vee- ja selles lahustunud mineraalsoolade vastuvõtt substraadist. Juurekarvad kujunevad juure pindmiste rakkude väljasopistumise tulemusel. Juurekarvakeste imava toime mõjul tekib nn. juurerõhk, mis surub imatud vee koos sooladega juhtsoontesse. Juure sisemuse moodustab kesksilinder, sellest väljapoole jäävad esikoor ja epibleem (juurekarvadega kattekude).

Juurte tüübid

• Idujuur – taime esmane juur, mis tekib diferentseerumata idukoest.
• Peajuur – juurestiku keskne, idujuures tekkiv juur, mis tavaliselt kasvab vertikaalselt maasse. Mõningate liikide puhul sureb peajuur varakult ning tema rolli võtavad üle lisajuured.
• Külgjuur – peajuurest erinevates suundades lähtuvad harud.
• Lisajuur – juured, mis arenevad taime teistest osadest, peamiselt varrest, harvem lehtedest või pungadest.

Juurestiku tüübid

• narmasjuurestik (üheidulehelistel) – peajuur on nõrgalt arenenud või sureb varakult, mistõttu juurte põhimassi moodustavad külg- või lisajuured.
• sammasjuurestik (kaheidulehelistel) – tugevalt arenenud peajuurega.
• imijuurestik (parasiittaimedel)

Juuremuudendid

• Säilitusjuured
  • Juurikas tekib varuainete kogunemisel peajuure sisse. Juurikad tekivad näiteks porgandil, peedil ja kaalikal.
  • Juuremugulad ehk muguljuured tekivad varuainete kogunemisel lisa- ja külgjuurtesse. Juuremugulad tekivad näiteks daaliatel ja käpalistel.
• Tõmbjuured – lisajuured, millel on võime kokku tõmbuda, lüheneda. Tõmbavad taime talvituva osa sügavamale mulda. Esinevad mitmeaastastel sibul-, mugul- ja risoomtaimedel (liilia, nurmenukk, krookus)
• Seenjuur ehk mükoriisa – muundunud juur, mis tekib seene ja taime kooselu tulemusena taime külg-, lisa- või õhujuurte läbipõimumisel seeneniitidega. Seen varustab taime vee, mineraalainete ja antibiootikumidega, saades vastu assimilaate.

• 
  Pastinaagi juurikas
• 
  Kartuli mugulad

Õhujuured

• Ronijuured – liaanide vartel arenevad suhteliselt lühikesed, sitked lisajuured, mis aitavad pika ja peenikese varrega taimedel kinnituda teistele taimedele või esemetele.
• (Õhu)imijuured – troopilistel epifüütidel vee ja vees lahustunud ainete omastamiseks õhust. Levinud käpalistel, bromeelialistel ja võhalistel. Juurt katab juurenahk (velamen radicum).
• Assimileerivad juured – suurendamaks hämarates kasvutingimustes valgust assimileerivat pinda, on troopilistel epifüütidel lamedad lindikujulised juured. Esinevad ka mõnedel veetaimedel (vesipähkel).
• Hingamisjuured – maapinnast välja ulatuvad juured, mille kaudu toimub gaasivahetus. Troopikas ja lähistroopikas niisketes tingimustel kasvavatel puittaimedel.
• Ronijuured – liaanide vartel arenevad suhteliselt lühikesed sitked lisajuured.
• Tugijuured – lisajuured taime toestamiseks liigniiskel ja soisel pinnal:
  • plankjuured (Mora, Ceiba)
  • kurgjuured (lääne-manglipuu)
  • karkjuured
  • tüvijuured (bengali viigipuu)

• 
  Plankjuurtega Ceiba trischistandra
• 
  Lääne-manglipuu kurgjuured
• 
  Bengali viigipuu tüvijuured

Välislingid

• Tokko, U., Botaanika gümnaasiumile
• Eesti taimed. Õppematerjal põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele. Tartu Ülikool