Kaheksatuhandeline mäetipp ehk kaheksatuhandeline (inglise keeles eight-thousander) on alpinismi kontekstis üle 8000 m kõrgune mäetipp.
18. sajandil peeti maailma kõrgeimaks mäeks Andides asuvat Chimborazo kustunud vulkaani (6310 m). Alles 1818. aastal mõõdistati esimene üle 8000 meetri kõrgune mäetipp – Himaalajas asuv Dhaulagiri (8172 m). 1848. aastal avastati Dhaulagirist ida pool veel kõrgema tipuga mägi – Kanchenjunga (8585 m).[2]
1852. aastal arvutas Great Trigonometrical Survey of India töötaja Radhanath Sikhdar välitööde andmete põhjal välja, et Peak XV (Džomolungma) on kõrgeim mäetipp maailmas.[3] Alles 1856. aastal avalikustas Great Trigonometrical Survey of India, et aastatel 1849–1850 tehtud teodoliitmõõdistuste andmete läbitöötamisel saadi Peak XV kõrguseks 8840 m[2][4].
6. märtsil 1987 teatasid uudisteagentuurid, et satelliidi abil tehtud mäetipu K2 mõõdistused näitasid, et K2 kõrgus jääb vahemikku 8858–8908 m. Viis kuud hiljem lükkasid Hiina topograafid need mõõdistustulemused ümber. Nad said kordusmõõtmisel Džomolungma kõrguseks 8848 ja K2 kõrguseks 8611 m.[1][5]
Kokku on Maal 14 üle 8000 meetri kõrgust mäge: 4 neist asuvad Karakorami ja 10 Himaalaja mäestikus.
Esimese teadaoleva tõusukatse kaheksatuhandelise mäe tippu tegid Albert F. Mummery ja John Norman Collie, kes üritasid 1895. aastal ronida Himaalajas Nanga Parbati (8125 m) tippu. Tipputõus nurjus, kui Mummery ja kaks gurkhat hukkusid lumelaviinis.[7]
Kõrgeima mäe Džomolungma vallutuskatsed algasid 1921. aastal. 17 aasta jooksul (1921–1938) üritasid kaheksa Suurbritannia ekspeditsiooni tagajärjetult rünnata mäetippu.[2] Alles 1950. aastal saatis katsetajaid edu, kui Prantsuse mägiekspeditsiooni liikmed Maurice Herzog ja Louis Lachenal jõudsid Himaalajas Annapurna (8091 m) tippu.
Esimeseks mägironijaks, kes on tõusnud kõigi 14 üle 8000 m kõrguse mäe tippu, sai tiroollane Reinhold Messner. Kõigi 14 peatipu vallutamiseks kulus tal 16 aastat (1970–1986). Viimasena alistus talle 16. oktoobril 1986 Lhotse mäetipp (8516 m). 11 kuud hiljem kordas Messneri saavutust poolakas Jerzy Kukuczka. 14 tipu vallutamiseks kulus tal vaid 8 aastat (1979–1987). Möödus veel seitse aastat, enne kui Messneri-Kukuczka saavutust korrati – kolmas oli šveitslane Erhard Loretan.
Jrk nr |
Lisa- hapni- kuta |
Nimi | Periood | Sünniaasta | Vanus | Kodakondsus |
---|---|---|---|---|---|---|
1. | 1. | Reinhold Messner | 1970–1986 | 1944 | 42 | ![]() |
2. | Jerzy Kukuczka | 1979–1987 (hukkunud) | 1948 | 39 | ![]() | |
3. | 2. | Erhard Loretan | 1982–1995 (hukkunud) | 1959 | 36 | ![]() |
4. | [8] | Carlos Carsolio | 1985–1996 | 1962 | 33 | ![]() |
5. | Krzysztof Wielicki | 1980–1996 | 1950 | 46 | ![]() | |
6. | 3. | Juanito Oiarzabal | 1985–1999 | 1956 | 43 | ![]() |
7. | Sergio Martini | 1983–2000 | 1949 | 51 | ![]() | |
8. | Young-Seok Park | 1993–2001 (hukkunud) [9] | 1963 | 38 | ![]() | |
9. | Hong-Gil Um | 1988–2001 | 1960 | 40 | ![]() | |
10. | 4. | Alberto Iñurrategi | 1991–2002 | 1968 | 33 | ![]() |
11. | Wang-Yong Han | 1994–2003 | 1966 | 37 | ![]() | |
12 | 5[10] | Ed Viesturs | 1989–2005 | 1959 | 46 | ![]() |
13 | 6[11][12][13] | Silvio Mondinelli | 1993–2007 | 1958 | 49 | ![]() |
14 | 7[13] | Ivan Vallejo | 1997–2008 | 1959 | 49 | ![]() |
15 | 8[14] | Deniss Urubko | 2000–2009 | 1973 | 35 | ![]() |
16. | Ralf Dujmovits | 1990–2009 | 1961[15] | 47 | ![]() | |
17. | 9. | Veikka Gustafsson | 1993–2009 | 1968 | 41 | ![]() |
18[16] | Andrew Lock | 1993–2009 | 1961[17] | 48 | ![]() | |
19. | 10. | João Garcia | 1993–2010 | 1967 | 43 | ![]() |
20[18] | Piotr Pustelnik | 1990–2010 | 1951 | 58 | ![]() | |
21[19] | Edurne Pasaban | 2001–2010 | 1973 | 36 | ![]() | |
22[20] | Abele Blanc | 1992–2011[21][22] | 1954 | 56 | ![]() | |
23. | Mingma Sherpa | 2000–2011[21] | 1978 | 33 | ![]() | |
24. | 11. | Gerlinde Kaltenbrunner | 1998–2011[21] | 1970 | 40 | ![]() |
25. | Vassili Pivtsov | 2001–2011[21] | 1975 | 36 | ![]() | |
26. | 12. | Maksut Žumajev | 2001–2011[21] | 1977 | 34 | ![]() |
27 | Jae-Soo Kim | 2000–2011[21] | 1961 | 50 | ![]() | |
28[23] | 13 | Mario Panzeri | 1988–2012 | 1964 | 48 | ![]() |
29[24] | Hirotaka Takeuchi | 1995–2012[24] | 1971 | 41 | ![]() | |
30 | Chhang Dawa Sherpa | 2001–2013[21] | 1982 | 30 | ![]() | |
31 | 14 | Kim Chang-Ho | 2005–2013[21] | 1970 | 43 | ![]() |
32 | Jorge Egocheaga | 2002–2014[21] | 1968 | 45 | ![]() | |
33 | 15 | Radek Jaroš | 1998–2014[21] | 1964 | 50 | ![]() |
34/35 | 16/17 | Nives Meroi | 1998–2017 | 1961 | 55 | ![]() |
34/35 | 16/17 | Romano Benet | 1998–2017 | 1962 | 55 | ![]() ![]() |
36 | Peter Hámor | 1998–2017 | 1964 | 52 | ![]() | |
37 | 18 | Azim Gheychisaz | 2008–2017 | 1981 | 37 | ![]() |
38 | Ferran Latorre | 1999–2017 | 1970 | 46 | ![]() | |
39. | 19. | Òscar Cadiach | 1984–2017 | 1952 | 64 | ![]() |
40. | Zhang Liang | 2000–2018 | 1964 | 54 | ![]() |
Märkus 1. Tabeli esimeses veerus on alpinistide järjestus (mitmendana maailmas)[25]
Märkus 2. Tabeli teises veerus on märge nende kohta, kes on tõusnud kõigi 14 kaheksatuhandelise mäe tippu ilma lisahapnikuta
Esimese Eesti mägironijana tõusis kaheksatuhandelise mäe tippu tallinlane Aleksei Kovaltšuk, kes 26. oktoobril 1996 jõudis Cho Oyu tippu.[26] Esimeste Eesti alpinistidena jõudsid kaks kaheksatuhandelist vallutada Tarmo Riga ja Raivo Plumer, kes 23. juulil 2001 jõudsid Broad Peaki eeltippu. Kui arvestust pidada ainult peatippude osas (nagu on seda tehtud eespoolses tabelis), on samuti kahe kaheksatuhandelise peatippu ronijana esikohal Kovaltšuk, kes 14. mail 2002 vallutas teise mäena Lhotse.
Eesti naisalpinistidest on kaheksatuhandelise mäe tippu jõudnud Krisli Melesk – Džomolungma (8848 m) 23.05.2021 lisahapnikuga[27][28] ja Marie Saame – Gasherbrum II (8035) 18. juuli 2021, ilma lisahapnikuta.
Üle kaheksatuhande meetri kõrgusele on tõusnud Manaslu eeltippu Katrin Merisalu (2019).
Kokku on kaheksatuhandeliste tipus käinud 21 Eesti mägironijat.
7. juunil 2015 hukkusid Peruus Andides Tocllaraju mäel (6034 m) lumesilla varisemise tõttu Jane Riga, Allan Valge ja toonane parim[29] Eesti alpinist Tarmo Riga.[30]