Kampol (ladina keelespix græca) ehk kolofoonium on tahke mass, mis saadakse männi ja mõne muu taime (peamiselt paljasseemnetaimede) vaigust. Värsket vedelat vaiku kuumutatakse, et eemaldada lenduvad vedelad koostisosad: terpeenid (tärpentin) ja vesi. Kampol on helekollane kuni mustjas lõhnatu klaasjas tahke aine, mis lahustub alkoholis, tärpentinis, mitmetes õlides ja benseenis. Toatemperatuuril on kampol habras, kuid sulab kõrgematel temperatuuridel. See koosneb peamiselt abietiinhappest ja teistest vaikhapetest.[1]
Kasutamine
Eri tüüpi kampol viiulite, vioolade ja tšellode jaoks
Kampol on komponendiks printeri tindis, koopiapaberis ja laserprinteri paberis, lakkides, sideainetes (liimid), paberi kruntimises, karastusjookides, jooteräbustis ja kinnitusvahades.
Kampolit saab kasutada glaseerainena meditsiinis ja närimiskummis. Seda tähistatakse E-numbriga E915. Sellist glütseroolestrit (E445) võib kasutada emulgaatorinakarastusjookides. Farmaatsias on kampol koostisaine mitmetes plaastrites ja salvides.
Tööstuses kasutatakse kampolit räbustina jootmises. Laialt elektroonikas kasutatud plii-tina jootetinas on umbes 1% kampolit räbusti tuumana. See aitab kaasa sulametalli voolule ja parema sideme moodustamisele, redutseerides tulekindlat tahkeoksiidset kihti, mis moodustub metalli pinnal. Seda on tihti näha ümber värskel jootmisel kui põlenud või selget jääki.
Segust, mis koosneb pigist ja kampolist, valmistatakse pind, millega hõõrudes poleeritakse optiliste komponentide (näiteks optilised läätsed) valmistamisel klaasi.
Kui kampolit segada vahade ja õlidega, saame "müstilise suitsu" (inglise keelesmystic smoke). See on kumm, mis hõõrudes ja järsult tõmmates näib tekitavat sõrmeotstest suitsupahvakaid.
Kampolit kasutatakse laialdaselt tema hõõrdumist parandava võime pärast mitmes valdkonnas.
Poogenkeelpillide kasutajad hõõruvad kampolist valmistatud tükke või "kooke" oma poognatele, et see saaks haarduda keeltega ja panna need helisema või selgelt võnkuma.[2] Mõnikord lisatakse sellised aineid nagu mesilasvaha, kulda, hõbedat, tina või meteoorset rauda, et muuta kampoli hõõrdeomadusi ja tooni, mida see tekitab.[3] Purustatud kampolit hõõrutakse tihti kanga tükiga uude keelde, et vähendada aega, mis kulub, et piisav hulk kampolit läheks keele sisse. Kampolit pannakse tihti poognale enne instrumendiga mängima hakkamist. Heledamat kampolit kasutatakse viiulite ja vioolade jaoks. Tumedamaid kampoleid kasutatakse tšellode jaoks ja spetsiifilisi, erilisi tüüpe kontrabasside jaoks. Poogeninstrumentidega kasutatava kampoli tüüp oleneb keelte diameetrist. Tavaliselt tähendab see, et mida suurem instrument, seda pehmem kampol peaks olema. Näiteks kontrabassi kampol on üldiselt nii pehme, et olla paindlik aeglastel liigutustel. Kontrabassi kampolitükk, mis jäetakse ühte kohta mitmeks kuuks pehmeneb, eriti soojema ilma korral.
Viiuli kampolit võib panna ka teiste muusikainstrumentide, näiteks bandžo ja bandžo ukulele roopidele, et vältida roopide liikumist energilisel mängimisel.
Balleti, flamenko ja iiri tantsu tantsijad hõõruvad oma kingade kandasid ja päkkasid purustatud kampolis, et vähendada libisemist puhastel puidust tantsupõrandatel või võistlus-/esinemislavadel – seda kasutati kunagi sama moodi vehklemisel ja kasutatakse siiani poksimises.
Võimlejad kasutavad seda, et neil oleks parem haare.
Olümpia jõutõstjad hõõruvad oma tõstmisjalanõude taldu kampoliga, et parandada veojõudu platvormil.
Rodeos hõõrutakse kampolit rakmetele ja kinnastele, et parandada haaret.
Pesapalli söötjad ja keeglimängijad võivad kasutada väikest kotikest purustatud kampolit, mille abil parandada haaret palliga ja seeläbi paremini palli valitseda.
Kaunites kunstides kasutatakse seda tempera emulsioonides ja õlimaalide maalimisvärvi alusena. Kampol lahustub tärpentini õlis ja lakibensiinis; tuleb soojendada.
Koerte puhtuse eest hoolitsejad kasutavad purustatud kampolit liigsete karvade eemaldamiseks sügaval kõrvakanalis.
Kampolil ja tema derivaatidel on laialdased farmatseutilised kasutusvõimalused. Kampoli derivaatidel on suurepärased õhukese kihi moodustamise ja katvuse omadused.[4] Neid kasutatakse ka tablettide katmise eesmärgil (et need ei laguneks enne soovitud sihtkohta jõudmist). Kampoleid on kasutatud ka mikrokapslite ja nanoosakeste moodustamiseks.[5][6]Glütserooli, sorbitooli ja mannitooli kampoli estreid kasutatakse meditsiinilise rakendusega närimiskummi valmistamisel. Kampoli ja kampolil põhinevate biomaterjalidedegradatsiooni ja biosobivust on uuritud in vitro ja in vivo.
Tootmine
Kampol on mitmetest männiliikidest erituva õlivaigu vaikjas koostisosa, mida tuntakse tööstuses kui toortärpentini. Õlivaigu jagunemine eeterlikuks õliks (tärpentiniks) ja tavaliseks kampoliks toimub destilleerimisel suurtes vasest destillatsiooni seadmetes. Eeterlikud õlid eralduvad temperatuuridel 100–160 °C, jättes alles vedela vaigu. See juhitakse läbi destillaatori põhjas oleva augu ja puhastatakse vateerides. Kampoli värv varieerub sõltuvalt puu vanusest, kust see on saadud, ning destilleerimisel kasutatud temperatuurist läbipaistmatust, peaaegu mustast, pruunidest ja kollastest värvustest kuni peaaegu ideaalselt läbipaistva klaasja massini. Kommertsiaalsed sordid varieeruvad tähtedest A (heledaim) kuni N (eriti hele) parimateni, milleks on W (akna klaas) ja WW (vesivalge). Viimastel on umbes kolmekordsed tavakvaliteedi väärtused.
Olenevalt ekstraktsiooni meetodist toodetakse kolme liiki kampolit.
Vaigust toodetud kampol. Männid eraldavad vaiku, mis sobib haavade parandamiseks. Toodetud komponendid seovad puukiud kokku ja on antimikroobsed. Vaik on segu kampolist (68–72%), tärpentinist (22–24%) ja veest (5–12%). Pärast mitmekordset dekanteerimist ja filtreerimist, aurdestilleeritakse või vaakumdestilleeritakse segu. Ülekuumutamist tuleks vältida, kuna koostisosad oksüdeeruvad ja polümeriseeruvad kergesti. See muudab vaigu tunduvalt tumedamaks.
Männiõli kampol. Männiõli on männipuidust tselluloosi tootmisel tekkiv kõrvalsaadus. Selles on umbes 54% vaikhappeid, kuid samuti 50% küllastumata rasvhappeid, mis tuleb eemaldada.
Puukampol või puidukampol. Kampolit võib saada vanadest männikändudest. Selles protsessis tükeldatakse kännud ja neid leotatakse aromaatses lahustis. Lahustid koos kampoli, rasvhapete, tärpentini ja teiste koostisainetega saadakse tagasi destilleerimisel. See meetod töötati välja Põhja-Ameerikas. Kuna seda protsessi teostatakse laiaulatuslikult on selle hind palju odavam.
Suures plaanis töödeldakse kampolit näiteks pinoliini ja kampolõli saamiseks destruktiivse destillatsiooni teel. Viimane lisandub mõnda tahkesse määrdeainesse ja seda kasutatakse ka mõne muu õli võltsimiseks kasutatava lisandina.
Omadused
Kampol on habras ja rabe, õrna männiaroomiga. See on tavaliselt klaasjas tahkis, kuigi mõned kampolid moodustavad kristalle, eriti lahuses.[7]Sulamistäpp erineb olenevalt liigist. Mõned on poolvedelad keeva vee temperatuuril, teised sulavad temperatuurivahemikus 100–120 °C. See on väga tuleohtlik, põledes suitsuse leegiga. Seega tuleb olla ettevaatlik kampoli sulatamisel. Lahustub alkoholis, dietüüleetris, benseenis ja kloroformis. Kampol on diterpenoidne vaik ehk vaik, mis koosneb neljal isopreeni ühikul põhinevatest ühenditest. Kampol koosneb peamiselt abietiinhappest ja reageerib söövitavate alustega moodustades sooli: resinaate ja pinaate, mida tuntakse ka kui kampoli seepe. Lisaks laialdasele kasutusele seebivalmistamisel, kasutatakse kampolit lakkide (seal hulgas viiulilakkide) valmistamisel, kinnitusvahades ja mitmesugustes sideainetes. Seda kasutatakse ka kingseppadevahas, laagriõllevaatide pigitamisel ja mitmetel väiksematel eesmärkidel.
Peamised kampoli koostisosad on pimaraani- ja abietaaniühendid, peamiselt happed. Kaksiksidemete olemasolu tingib selle, et kampoli komponendid oksüdeeruvad, isomeriseeruvad ja polümeriseeruvad kergesti. See muudab kampoli kvantitatiivse koostise eriti mitmekesiseks ja muutuvaks.
Pikaajaline kokkupuutumine kampoli aurudega, mis vabanevad jootmisel võib põhjustada tundlikel inimestel astmat (enne nimetatud kampoli haiguseks[8] selles kontekstis), kuigi ei ole teada milline aurude komponent seda põhjustab.[9]
Pikk kokkupuutumine kampoliga kaetud toodetega, näiteks laserprinteripaberi või koopiapaberiga, võib suurendada tööstuslikku kontaktdermatiiti.[10]
Peamine kampoli tootmise piirkond on Indoneesia, Lõuna-Hiina (Guangdong, Guangxi, Fujian, Yunnan) ja Vietnami põhjaosa. Hiina kampolit saadakse peamiselt Pinus massoniana ja P. elliottii vaigust. Ameerika Ühendriikide Lõuna-Atlandi ja Ida-Golfi osariigid on samuti suur tootmispiirkond. Ameerika kampolit saadakse pikaokkalise männi (Pinus palustris) ja tõrvikumänni (P. taeda) vaigust. Mehhikos saadakse enamik kampolist mitut liiki elusa männipuu puurimisel, enamasti Pinus oocarpa, Pinus leiophylla, Pinus michoacana ja Pinus montezumae'st. Enamik tootmisest on koondunud keskläände Michoacáni osariiki. Peamine Euroopa tootja on Prantsusmaa piirkond Les Landes, kus kasvab hulganisti merimändi. Põhja-Euroopas saadakse kampolit harilikust männist (P. sylvestris) ja üle Euroopa saadakse kohalikke varusid teistest männiliikidest, kus süüria mänd (P. halepensis) on eriti oluline Vahemere piirkonnas.
↑Lee, Chang-Moon; Lim, Seung; Kim, Gwang-Yun; Kim, Dong-Woon; Rhee, Joon Haeng; Lee, Ki-Young (2005). "Rosin Nanoparticles as a Drug Delivery Carrier for the Controlled Release of Hydrocortisone". Biotechnology Letters. 27 (19): 1487–90. DOI:10.1007/s10529-005-1316-x. PMID16231221.
↑Fulzele, S. V.; Satturwar, P. M.; Kasliwal, R. H.; Dorle, A. K. (2004). "Preparation and evaluation of microcapsules using polymerized rosin as a novel wall forming material". Journal of Microencapsulation. 21 (1): 83–89. DOI:10.1080/02652040410001653768. PMID14718188.
↑Palkin, S.; Smith, W. C. (1938). "A new non-crystallizing gum rosin". Oil & Soap. 15 (5): 120–122. DOI:10.1007/BF02639482.
↑Controlling health risks from rosin (colophony) based solder fluxes, IND(G)249L, United Kingdom Health and Safety Executive, 1997 (online PDF)ISBN 0-7176-1383-6
