Keskkonnaseire on mingi territooriumi või loodusobjekti keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite pidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi ja –analüüse ning vaatlusandmete töötlemist. Selle eesmärgiks on seiratavast keskkonnast tõese info saamine ja selle põhjal tehtav tulevikuprognoos, mis omakorda aitab kaasa erinevate keskkonda mõjutavate tegevuste planeerimisele[1]. Keskkonnaseire toimub enamasti vastavates uurimisjaamades.
Eestis korraldab riiklikku keskkonnaseiret Kliimaministeerium keskkonnaseire seaduse alusel.
Keskkonnaseire seaduses määratletakse ka keskkonnaseire eesmärgid[2]. Need on:
Keskkonnaseire protsessi saab esitada skeemina:
Keskkond (või keskkonna objekt) -> parameetrite mõõtmine erinevate alamprogrammide kaudu -> andmete kogumine ja edastamine -> andmete analüüsimine ja esitamine, prognoosimine.
Eestis võib keskkonnaseiret selle korraldaja järgi liigitada kolmeks[2][3]:
Riiklik keskkonnaseire on riigieelarvest ja rahvusvaheliste koostööprogrammide kaudu finantseeritav seire, mis keskendub vee- ja õhukvaliteedi ning eluslooduse muutuste jälgimisele. Riikliku keskkonnaseire läbiviimise aluseks on riikliku keskkonnaseire programm, mille iga-aastase mahu (seiretööd, seiretööde teostajad ja maksumus) kinnitab keskkonnaminister oma käskkirjaga.
Kohaliku omavalitsuse keskkonnaseiret finantseeritakse kohaliku omavalitsuse eelarvest, riigieelarvest sihtotstarbeliste eraldiste kaudu ja/või rahvusvaheliste koostööprogrammide kaudu. Kohaliku omavalitsuse seire tugineb omavalitsuse keskkonnakorralduse kavadele ja võiks eelkõige olla suunatud kohaliku tähtsusega ning piirkonnale iseloomulike keskkonnaprobleemide mõju jälgimisele elukeskkonnale, eluslooduse mitmekesisusele, inimtervisele.
Ettevõtted võivad keskkonnaseiret teostada vabatahtlikult oma tarbeks, jälgimaks ettevõtte tegutsemisega kaasnevat keskkonnamõju. Ettevõtted on kohustatud teostama keskkonnaseiret keskkonnalubades või keskkonnaressursi kasutusloas toodud keskkonnanäitajate osas ning lubades ettekirjutatud mahus. Viimasena nimetatud juhul kuuluvad ettevõtte seire andmed avalikustamisele. Oma eelarvest vabatahtlikult tehtud keskkonnaseire tulemusi ettevõtted avalikustama ei pea ja nende tulemusi ei saa kasutada ettevõtte vastu. Ettevõte esitab keskkonnaseire andmed keskkonna- või ressursikasutuse loa andjale, kelleks on Keskkonnaamet.
Riiklik keskkonnaseire peab lähtuma riikliku keskkonnaseire programmist. Riiklik keskkonnaseire programm peab sisaldama[2]:
Eesti riiklik keskkonnaseire programm sisaldab 12 allprogrammi, mis tagab ülevaate riigi keskkonnaseisundist tervikuna. Alamprogrammid on järgmised[4]:
Allprogrammide läbiviimine toimub vastavuses riikliku keskkonnaseire allprogrammide teostamise korrale[2]. Ettevõtte seire ja kohaliku omavalitsuse seire jaoks sellised üldised õigusaktid puuduvad, millega kehtestataks ühtne kord ja seiratavate valdkondade valim kogu seire tasandi ulatuses.
Keskkonnaseire andmed on üldjuhul avalikud (ka keskkonnaloas sätestatud ettevõtja kohustusliku seire andmed), st nende kogujatel on kohustus neid teabenõude alusel väljastada. Keskkonnaseire käigus kogutud andmed koondatakse nende kogujate poolt internetis avalikustatud keskkonnaregistrisse[1].
Keskkonnaseire käigus saadud andmed avalikustatakse avaliku teabe seaduses, keskkonnaregistri seaduses, keskkonnaregistri pidamise täpsustatud korras ning keskkonnaregistri andmete paberkandjal avalikustamise mahtu ja sagedust reguleeriva määrusega kinnitatud moel.