Kettagolf (inglise keeles disc golf) on mäng, mille eesmärgiks on visata lendav ketas võimalikult väheste visetega spetsiaalsesse korvi. Mängureeglid sarnanevad suuresti palligolfi omadega.
Seda mängitakse enam kui 40 riigis üle maailma. Ala harrastatakse ka Eestis: siin on kasutusel umbes 200 rada ja harrastajate arvu hinnatakse kümnetele tuhandetele.[1]
Esimene teadaolev kettagolfisarnane mäng peeti 1926. aastal Kanadas Vancouveris, kus rühm koolilapsi mängis üht mängu tinakaantega. Mäng toimus rajal, mille nad olid ise kooli territooriumile püsti pannud. Vanemas eas jäi ketaste viskamine tagaplaanile. Sarnaseid juhtumeid oli ka hiljem.
1965. aastal tuli George Sappenfieldile pärastlõunal golfi mängides mõte, et lapsed võiksid tema mänguväljakul mängida golfisarnast mängu nn lendavate taldrikutega (frisbiketastega). Koos Ed Headrickiga leiutasid nad esimese kettagolfi korvi ja püüdsid mängu populariseerida. Ed Headrick asutas mitu kettagolfiühingut, sh PDGA (Professional Disc Golf Association), mis on tänapäeval kettagolfis juhtiv organisatsioon.
Eestisse jõudis kettagolf 2000. aastate alguses. Pärast esimeste püsiradade rajamist Mäeotsale ja Jõulumäele on kettagolf teinud läbi suure arengu. Viieteistkümne aasta jooksul on Eestis tekkinud tuhandeid mängijaid ja loodud üle saja püsiraja. Esimesed Eesti meistrivõistlused toimusid 2009. aastal Mäeotsa, Jõulumäe ja Keila radadel.
Kettagolfi reeglid on üsna sarnased palligolfi reeglitega. Iga rada alustatakse spetsiaalselt alalt, mida nimetatakse tii-alaks. Tii-ala võib olla valmistatud mitmesugustest materjalidest, näiteks betoonist, kummist, kunstmurust või puidust. Loodusliku tii-ala puhul peab olema maastikule märgitud spetsiaalne joon, millest ei tohi avaviset sooritades ketta lahtilaskmise hetkel üle astuda.
Maandunud ketta ette pannakse väike markerketas, mille tagant sooritatakse järgmine vise. Viskab mängija, kelle ketas on korvist kõige kaugemal. Rada loetakse läbituks siis, kui kõik mängijad on oma ketta korvi visanud.
Võistlustel jaotatakse mängijad 3–4-liikmelistesse rühmadesse. Esimene vise tiialalt tehakse järjekorras, mis on märgitud skoorikaardile. Kui kõik mängijad grupis on oma esimese viske teinud, minnakse ketta maandumiskoha juurde ja iga mängija otsib üles oma ketta. Järgmistel radadel viskab esimesena mängija, kelle eelmise raja tulemus oli kõige väiksem. Mängu võidab mängija, kes läbib raja väikseima visete arvuga.
Kettagolfis on kasutusel kaks põhilist visketehnikat: eestkäsi ja tagantkäsi.
Visked jagunevad kauguse järgi tavajaotuse järgi kolmeks: puttamine, keskmaavise ja kaugvise.
Kaugvisked ehk pikad visked ehk drive'id sooritatakse kas eestkäe- või tagantkäetehnikat kasutades. Nende põhiline vahe tuleb ketta lennutrajektoorist. Eestkäetehnika korral kaldub ketas loomuliku pöörlemise tõttu paremale, tagantkäe puhul vasakule. Vasaku käega viskamisel pöörleb ketas teistpidi ja kaldub vastupidises suunas.
Keskmaavise sooritatakse keskmaaketta või putteriga, harilikult jäävad need visked 90 meetri piiresse.
Putti ehk lähiviset kasutatakse korvi viskamiseks ja korvile lähenemiseks. Putt on mängu üks tähtsamaid osi, sest halb putioskus tähendab visete kaotamist ka korvi lähedal.
Kettagolfivarustuse komplekteerimise keerukus ja hind sõltub mängija professionaalsuse astmest. Enamikul mängijaist tuleb osta vaid kettad ja kott nende kaasaskandmiseks. Ketaste hinnad jäävad enamasti 10–20 euro vahele. Radadel mängimine on üldjuhul tasuta.
Mängus kasutatakse kolme tüüpi kettaid.
Kogenud mängijatel on kotis mitu eri tüüpi ketast: mitu putterit, mitu keskmaa- ja kaugmaaketast. Ketastel on erinevad lennukiirused, hõljumis- ja pöördeomadused, mis annavad mängijale rajal rohkem võimalusi viske sooritamiseks. Kettatootjaid on palju, neist suurimad on Westside Discs, Latitude 64, Dynamic Discs, Innova, Prodigy ja Discraft.
Mängijatel on rajal ketaste kandmiseks tavaliselt spetsiaalne kott. Mängimiseks sobib pea igasugune matka- või spordiriietus. Vihmase ilmaga tuleb ilmtingimata kanda hästi pinnasega haakuvaid jalanõusid, et vältida viskamisel libisemist.
Kõrghaljastusega aladel vigastavad puid tabavad kettad nende koort ning võivad ajapikku puude hukkumise põhjustada. Seetõttu on Eestis mõned kasutuselevõetud rajad juba suletud.[2][3][4]
2016. aasta jaanuari seisuga oli Eestis kokku 58 kettagolfiparki:
Aasta | Asukoht | Open | Naised | Juuniorid (MJ15) | Juuniorid (MJ18) | Seeniorid üle 40 | Naised üle 40 | Seeniorid üle 50 | Naised üle 50 | Seeniorid üle 60 | Seeniorid üle 70 |
2009[6] | Keila, Jõulumäe ja Mäeotsa | Raul Mägedik | – | – | – | – | – | – | – | – | |
2010[7] | Keila, Mammaste, Jõulumäe ja Mäeotsa | Einar Elbing | Annika Proos | – | – | – | – | – | – | – | |
2011[8] | Keila, Paluküla, Otepää ja Mammaste | Einar Elbing | Maie-Ly Pihus | – | – | – | – | – | – | – | |
2012[9] | Otepää ja Põlva | Rene Mengel | Maie-Ly Pihus | – | – | Teet Saaberg | – | – | – | – | |
2013[10] | Annikoru ja Viljandi | Rene Mengel | Maie-Ly Pihus | – | – | Ardo Sepp | – | – | – | – | |
2014[11] | Järva-Jaani ja Kõrvemaa | Marek Põder | Kristin Tattar | – | Antero Noor | Teet Saaberg | – | Vahur Roht | – | – | |
2015[12] | Pärnu Jõekääru | Martin Rotmeister | Maie-Ly Pihus | – | Karl Aaron Sikka | Markko Kivi | – | Jaanus Väljamäe sen | – | – | |
2016[13] | Mäetaguse ja Alutaguse | Martin Rotmeister | Kristin Tattar | Maico Rimmel | Albert Tamm | Raimo Kimmel | – | Jaanus Väljamäe sen | – | – | |
2017[14] | Kuutsemäe ja Valgjärve | Silver Lätt | Kristin Tattar | – | Kasper Pisa | Oliver Endla | – | Vahur Roht | – | Jüri Lamp | |
2018[15] | Mäetaguse ja Alutaguse | Albert Tamm | Kristin Tattar | – | Kasper Pisa | Raimo Kimmel | Eve Jänes | Hillar Neiland | – | Paul Kustala | |
2019[16] | Kõrvemaa ja Kiiu | Albert Tamm | Madli Vaht | – | Mathias Villota | Kristjan Solodov | Margit Viilep | Tõnu Talimaa | – | Jaanus Väljamäe sen | |
2020[17] | Mäetaguse ja Alutaguse | Albert Tamm | Kristin Tattar | – | Mathias Villota | Raimo Kimmel | Margit Viilep | Üllar Rego | – | Jaanus Väljamäe sen | |
2021[18] | Pühalepa ja Randmäe | Albert Tamm | Keiti Tätte | Raimo Kimmel | Margit Viilep | Andres Ramst | – | Jaanus Väljamäe sen | |||
2022 | Elva[19] | Rasmus Metsamaa | Kristin Tattar | Kristjan Liiv | |||||||
Viljandi[20] | Triinu Orgla | Andres Ramst | Ago Silm | ||||||||
2023 | Jõulumäe[21] | Mauri Villmann | Kaidi Allsalu | Priit Randes | |||||||
Alutaguse, Iisaku ja Mäetaguse[22] | Kaire Tekku | Eno Juul | Heidi Talumaa | Kary Pill | Paul Kustala |
Aasta | Asukoht | MA2 | FA2 | MA3 | FA3 | MA4 | Juuniorid (MJ15) | Juuniorid (MJ18) | Tüdrukud (FJ18) | MA40 | MA50 |
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
2014[11] | Järva-Jaani ja Kõrvemaa | Antero Noor | |||||||||
2015[12] | Pärnu Jõekääru | Karl Aaron Sikka | |||||||||
2016[13] | Mäetaguse ja Alutaguse | Maico Rimmel | Albert Tamm | ||||||||
2017[23] | Keila | – | – | Marger Krumm | Merit Fjodorov | Marko-Alari Lont | Lauri Koobas | ||||
Kuutsemäe ja Valgjärve[14] | Kasper Pisa | ||||||||||
2018[24] | Kõrvemaa ja Kiiu | Aigar Veebel | Kelli Ellus | Siim Ühtid | Priit Paenurm | Kalle Kivi | |||||
2019[25] | Kõrvemaa ja Kiiu | Terje Sangernebo | Sander Evisalu | Kert Altosaar | Vahur Toomsalu | Mathias Villota[16] | Jaanus Muts | Heinar Hurt | |||
2020[26] | Mäetaguse ja Alutaguse | Siim Sinikalda | Maria Liivamägi | Madis Aal | Jüri Karus | Mathias Villota[17] | Rihet Luikmäe | Üllar Rego | |||
2021[27] | Pühalepa ja Randmäe | Tanel Viirmann | Jennifer Laan | Sander Lukas | Kadi Pint | Ken Pähn | Martin Pugast | Tõnu Kidra | |||
2022[20] | Viljandi | Randel Kuzmin | Kariina Kuningas | Marko Pedak | Stella Tiit | Sander Saarman | Roland Kõur | ||||
2023 | Alutaguse, Iisaku ja Mäetaguse[22] | Sander Kotkas | Aveli Uustalu | Reio Praats | Ulvi Eit | Caspar Truu | Egert Hütt | Kristjan Jõe | Meriliis Uustalu |
Märkus. Juuniorid on harrastajate divisjon ja alates 2021. aastast jagatakse juunioritele meistritiitleid Eesti harrastajate meistrivõistlustel.
Kuni 2015. aastani: MJ1 – juuniorid kuni 19-aastased (k.a), MJ2 – juuniorid kuni 16-aastased (k.a)
Kuni 2016. aastast[28]: MJ1 – juuniorid kuni 18-aastased (k.a), MJ2 – juuniorid kuni 15-aastased (k.a)
Alates 2018. aastast[29]: MJ18 – juuniorid kuni 18-aastased (k.a), MJ15 – juuniorid kuni 15-aastased (k.a)
((netiviide))
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kettagolf |