Kiibistik (ingl chipset) on arvutiemaplaadil paiknev kiipide komplekt, mis ühendab keskprotsessori arvuti muude osadega ja haldab kogu emaplaadi talitlust. Kui protsessor on arvuti "aju", siis kiibistik on tema "närvisüsteem".
Varasemad emaplaadid vajasid mitmest integraallülitustest koosnevat komplekti. Pentium 4 jaoks lõi Intel nn sillaarhitektuuri, mis realiseerib kiibistiku kahe kõrgintegreeritud kiibiga – põhja- ja lõunasillaga (põhja ja lõuna nimetused tulenevad kiipide asendist struktuuriskeemil: ülal – all).
Põhjasild ja lõunasild
Põhjasild (northbridge) haldab kiiret andmevahetust vajavate komponentide omavahelist suhtlust, ühendades omavahel keskprotsessori, graafikakaardi ja põhimälu. Põhjasild suhtleb protsessoriga esisiini FSB (Front Side Bus) kaudu. Integreeritud graafikaga emaplaatide puhul on põhjasillas tihti ka graafikakiip. Põhjasild on varustatud jahutussüsteemiga (tavaliselt radiaator ja sageli ka ventilaator).
Lõunasild vahendab kõigi ülejäänud komponentide ja seadmete omavahelist suhtlust, luues ühendused PCI-laiendussiinidega ning jada- ja rööpliidestega, seega sisend- ja väljundseadmetega.
Ajaloost
OCS (Original Chip Set) on kiibistik, mida kasutati varasematel Commodore Amiga arvutitel, mis määras Amiga graafika ja heli võimekuse. Selle järeltulija oli pisut täiustatud ECS (Enhanced Chip Set) ja rohkelt paranenud AGA (Advanced Graphics Architecture). OCS-i kasutati Amiga mudelitel, mis oli ehitatud 1985. ja 1990. aastatel. Kiibistik, mis andis Amigale selle unikaalse graafikavõimekuse, koosneb kolmest peamisest kiibist: Agnus, Denise ja Paula.
Agnus – üldkontroll terve kiibistiku üle. Kõik operatsioonid olid sünkroonitud väljundvideosiinil.
Blitter on Agnuse osa, mis juhib andmete liiklust ja muutmist arvuti mälus. Blitter oli võimeline kopeerima suuri mäluplokke ühest mälu osast teise suhteliselt kiiresti, nii et CPU sai tegeleda teiste käskudega. Blitteri kasutati peamiselt piltide joonistamiseks ekraanil.
Denise – kontrollib video ajastust.
Paula – sisaldab heli mängimise loogikat, disketi juhtimist ja suhtlust protsessori ja inimese vahel.
Veel märkimisväärseid kiibistikke:
Intel 440BX, mis tuli välja aastal 1998, esisiini kiirus 100 MHz.
Intel 810E ja 810E2 (1999) oli sisseehitatud graafikakontrolleriga, seega ei vajanud eraldi graafikakaarti.
Intel 815/E/G/EG (2000) sisaldas graafika-, heli- ja võrgukaarti.
Tootjad
Tavaliselt on kiibistiku ja emaplaadi tootjad erinevad.
Tänapäevased tuntumad kiibistiku tootjad x86 emaplaadile on nVidia, ADM, VIA, SiS ja Intel.
