Klaasvill on kiulise struktuuri ja kõrge soojusisolatsiooni võimega mineraalvilla liik. See isolatsioonimaterjal koosneb klaaskiududest ja sideainest, mis muudab struktuuri villale sarnaseks. Tootmisel tekivad klaaskiudude vahele mitmed väikesed õhutaskud, mis tagavad kõrge soojusisolatsiooniomaduse. Klaasvilla on erinevate termiliste ja mehaaniliste omadustega ning seda toodetakse rullidena, plaatidena, aga ka pealekantava pihustatava materjalina.[1]
Gaasid on halva soojusjuhtivusega, mistõttu on neid hea kasutada isolatsioonimaterjalides. Klaasvillas tagab õhutaskute olemasolu vahutaoline struktuur, mis moodustub klaasi ja polümeeride kasutamisel. Klaasvillaga sama põhimõtet kasutatakse ka teistes keemilistes isolaatorites: kivivill, vahtpolüstürool, märgülikonna neopreenvahtkangad ning kangad nagu Gore-Tex ja polaarfliis. Samasugust isolatsioonipritsiipi võib kohata looduses udusulgedes ja isoleerivates karvades, näiteks naturaalses villas.