![]() |
See artikkel räägib mõistest; filmi kohta vaata artiklit Kokk (film); perekonnanime kohta vaata artiklit Kokk (perekonnanimi); bakterite kohta vaata artiklit Kokid |
Kokk on inimene, kelle ametiks on toiduvalmistamine.[viide?]
Tõenäoliselt on toitlustus- ja teenidusettevõtete köökides tööl rohkem kui üks kokk ja köögimeeskonda võivad kuuluda (vastavalt köögi suurusele ja spetsifikatsioonile) ka liinikokk, kastmekokk, kalakokk, grillkokk, vegankokk, pastakokk, garde manger, lihakokk, pagar jne.
EV Kutsestandardi:04-05052022-2.3/10k kohaselt saab koka kutseõpet omandada Eestis järgmistes õppeasutustes:
Haapsalu Kutsehariduskeskuses, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses, Järvamaa Kutsehariduskeskuses,Kehtna Kutsehariduskeskuses, Kuressaare Ametikoolis, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis, Rakvere Ametikoolis, Tallinna Teeninduskoolis, Tartu Rakenduslik Kolledžis, Valgamaa Kutseõppekeskuses, Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskoolis, Viljandi Kutseõppekeskuses.[1]
Viienda taseme kutseõpet vanemkoka kutsetaseme saamiseks annavad Haapsalu, Ida-Virumaa, Kehtna, Võrumaa kutsehariduskeskused, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool, Tartu Rakenduslik Kolledž, Tallinna Teeninduskool, Valgamaa Kutseõppekeskus.[viide?]
Eestis annab toitlustusteeninduse kutseala kutseid välja Eesti Peakokkade Ühendus.
Eesti toitlustusteeninduse kutsestandardid:
Eesti Vabariigis on koka Kutsestandardi tähiseks:04-05052022-2.3/10k ja kutsetegevuse valdkonnaks teenindus.
Kokk käitleb toiduaineid, kasutades selleks mitmesuguseid külm- ja kuumtöötlemise võtteid ning valmistab ja serveerib toite juhendi järgi. Kokk käitleb toiduaineid säästlikult, valmistab toitu vastavalt ettevõtte kontseptsioonile ja klientide vajadustele ja soovidele, järgib ettevõtte enesekontrolliplaani.
Koka töö kohustuslikud kompetentsid on toitude valmistamine, menüü koostamine, kaupade käsitlemine, puhastamine ja koristamine ning teenindamine.[3]
Bocuse d'Or on ülemaailmne kokandusvõistlus, seda on nimetatud ka kokkade maailmameistrivõistluseks.
Võistluse Bocuse d’Or asutas 1987. aastal Prantsuse legendaarne kokk Paul Bocuse. Sarnaselt olümpiale võisteldakse ka Bocuse d’Oril kolme värvi auhindade nimel – kuld, hõbe ja pronks.
Bocuse d'Or toimub kahe päeva jooksul jaanuari lõpus Prantsusmaal Lyonis SIRHA rahvusvahelisel hotelli-, toitlustus- ja toidukaubanduse näitusel ning on üks maailma prestiižsemaid kokandusvõistlusi.[4]
Kontinentaalsed voorud toimuvad igal aastal eri riikides. 2009. aastal pääses esimese Eesti kokana Bocuse d'Orile restorani Egoist peakokk Vladislav Djatšuk, kes saavutas 15. koha. Cru peakokk Dmitri Haljukov pääses finaali 2015. aastal.[5]
2020. aasta Euroopa valikvooru võistlused toimusid Tallinnas Bocuse d'Or Eesti presidendi Dmitri Demjanovi eestvedamisel. Eesti esindaja Artur Kazaritski saavutas 7. koha ja pääses finaalvõistlusele.[6] Finaalis tegi Kazaritski Eesti kokanduse ajalugu, saavutades 22 riigi kokkade hulgas kõrge 7. koha. Artur Kazaritski on Kopenhaageni restorani Geranium tegevpeakokk.[7]
IKA Maailma Kulinaaria Olümpia on Saksamaal iga nelja aasta tagant toimuv suurim kulinaariaüritus maailmas. Rahvusvahelise kokakunstivõistlusega, mida nimetatakse ka kulinaariaolümpiaks, samal ajal viiakse läbi ka kokandusmess. 2016. aastal toimus see Erfurdis.[8]
((netiviide))
: kontrolli kuupäeva väärtust: |vaadatud=
ja |aeg=
(juhend)
((netiviide))
: kontrolli kuupäeva väärtust: |vaadatud=
ja |aeg=
(juhend)
((netiviide))
: kontrolli kuupäeva väärtust: |vaadatud=
(juhend)
((netiviide))
: kontrolli kuupäeva väärtust: |vaadatud=
ja |aeg=
(juhend)
![]() |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Kokk |