Kopteriraha ehk helikopteriraha on mõiste, mis märgib sellist keskpanga rahaemissiooni meetodit, mille puhul ei anta raha tavapäraselt kommertspankadele, vaid otse lõpptarbijatele. Kopteriraha on ekspansiivse rahapoliitika äärmuslik vorm, mille eesmärgiks on ületada likviidsuskriis ja taastada raharinglus majanduse käivitamiseks. Kopteriraha rakendatakse alati, kui tahetakse üle minna uuele rahasüsteemile.
Kopteriraha on kvantitatiivse lõdvendamise, negatiivse intressimäära ja negatiivse tulumaksu lahenduse kõrval üks võimalikest meetoditest, mille kaudu saab suurendada raharinglust turul. Erinevalt kvantitatiivse lõdvendamise meetodist ei suurenda kopteriraha keskpanga bilanssi ega riigi üldist võlgnevust.
Keskpank võib jagada raha ühekordse maksena või perioodiliste maksetena otse elanikele, kuid sellisel juhul tuleb õigluse printsiibi säilitamiseks jagada seda kõigile võrdses summas, kuna pangal puudub teave abi saajate tegelikust olukorrast ja abivajaduse suurusest.
Teoorias võib keskpank kanda raha üle ka riigieelarve kontole, kust siis vastavalt olukorrale valitsus:
Kopteriraha, mis antakse välja ilma võlasuhte tekitamiseta, võib võlaraha süsteemis olla positiivne mõju, sest see suurendab turu ostujõudu ning võimalda raharingluse järgmistes tsüklites vähendada üldist võlgnevust.
Mõistet „kopteriraha“ kasutas Milton Friedman (1912–2006), ameerika majandusteadlane ja Nobeli auhinna laureaat esmakordselt 1969. aastal oma mõttelises eksperimendis, mille käigus modelleeriti rahavoogusid. Rahateooria baaskontseptsiooni selgitamiseks kirjeldas ta hüpoteetilist olukorda ja küsis, mis juhtuks, kui „Keskpank laadiks ühel päeval oma trükitud raha kopterisse nii, et iga elaniku kohta tuleks 1000 dollarit, ja viskaks siis selle kogukonna kohal taevast alla. Kodanikud koguksid muidugi selle kiiruga kokku. Lisaks eeldame, see saab olema ainulaadne sündmus, mis mitte kunagi ei kordu.“ [1] [2]
Friedman lähtus oma näites eeldusest, et riigis on täielik tööhõive, tootmine hõivatud ja keskpank viljeleb nullintressipoliitikat ning kõigi kodanike arvel on vähemalt 1000 dollarit. Pärast kopterirahaaktsiooni oleks inimestel kaks korda rohkem raha, kuid kauba hulk jääb endiseks ning ka inimeste tarbimisvajadused ei kasva. Sellises olukorras põhjustaks rahapakkumise kahekordistumine vaid hindade tõusu – inflatsiooni, mille mõjul raha ostujõud väheneb ligilähedaselt samas ulatuses ning turu tasakaal taastub.
Friedman kasutas kopteriraha näidet rahateooria kontseptuaalsete aluste illustreerimiseks. Kõige olulisemaks pidas ta raha kvantiteediteooriat, mis väidab et rahapakkumise suurendamine ei mõjuta reaalmajandust, sest kui kaupade ja teenuste kogumaht jääb samaks, siis tõusevad vaid nende hinnad.[3]
Korekiyo Takahashi (1854–1936), jaapani poliitik, kes oli nii Keskpanga juhi, finants- ja peaministri ametis ning keda on nimetatud „Jaapani Keynesiks“, lahutas jeeni kullastandardist ja andis raha otse valitsusele (ilma võlakohustuseta) ning tõi majanduse välja suures majanduskriisist, mis tabas riiki 1930. aastal.[4]
Silvio Gesell (1862–1930), saksa majandustegelane, maailmakodanik ja „vaba raha“ mõtte looja sai kuulsaks Austria Tirooli liidumaal Wörglis läbi viidud kohaliku raha juurutamise projektiga. Rakendus võeti kasutusele ülemaailmselt majanduskriisist põhjustatud hiiglasliku tööpuuduse lahendamiseks ning see toimis 5. juulist 1932 kuni 21. novembrini 1933. Wörgli Linnavalitsus emiteeris vaid 5500 šillingit, see ringles 416 korda, sellega tehti tehinguid 2 547 360 šillingi väärtuses ning investeeringute kogumaht kasvas eelmise aastaga võrreldes 219%! [5]
Clifford Hugh Douglas (1879–1952), inglise insener, propageeris sotsiaalse krediidi ideed ja pani aluse samanimelisele ühiskondlikule liikumisele angloameerika kultuuriruumis, mille eesmärgiks oli kodanikkonna majandusliku ja poliitilise mõjuvõimu suurendamine. Oluline element selles projektis oli inimese majandusliku toimetuleku kindlustamine põhisissetuleku kindlustamise kaudu.[6]
John Maynard Keynes (1883–1946), inglise majandusteadlane, omanimelise makroökonoomilise koolkonna rajaja, soovitas samuti keskpangal finantseerida valitsust otse infrastruktuuri investeeringute tegemiseks (lisaks headel aegadel säästetud rahale). Üldise tööhõive parandamiseks soovitas ta „matta raha kasutamata kaevandustesse, et töötud saaksid selle sealt üles kaevata.[7]
Anatole Kaletsky (s 1952), inglise majandusteadlane ja ajakirjanik, propageeris oma töödes, sh raamatus "Capitalism 4.0",[8] kodanikele rahaliste kingituste tegemise mõtet, nimetades seda „inimeste kvantitatiivse lõdvendamise“ meetodiks vastukaaluna keskpankade poliitikale jagada kommertspankadele võlaraha „kvantitatiivse lõdvendamise“ poliitika raames.[9]
Ben Bernanke (s 1953), ameerika majandusteadlane ja Föderaalreservi juht (2006–2014), soovitas 2002. aastal oma Jaapani majandustegelastele peetud kõnes võtta kasutusele kopteriraha pikaajalise deflatsiooni lõpetamiseks.[10] Selle teema võttis ta uuesti üles 2012. aastal, kui selgus, et Ameerika majandus ei taha sub-prime-võlakirjadest põhjustatud likviidsuskriisist väljuda.
2015. aasta jaanuaris alustas Euroopa Keskpank Mario Draghi initsiatiivil kommertspankadelt „võlakirjade laiendatud kokkuostu programmi“ mahuga 60 miljardit eurot kuus. Sisuliselt tähendas see kvantitatiivse lõdvendamise poliitikat, millega kaudselt (kommertspankade kaudu antud laenude) finantseeritakse maksevõime kaotanud valitsuste kulusid (otseselt on see Lissaboni lepinguga keelatud). Võlakirjade kokkuost on jätkunud peaaegu samas mahus tänini, s.t 2020. aasta kevadeni ning see on tekitanud olukorra kus võlakirjadelt makstavad intressid on miinuses.
MTÜ Positive Money algatas seepeale üle-euroopaline kampaania „Kvantitatiivne lõdvendamine inimeste heaks“ (Quantitative Easing for People) viidates sellega EKP kvantitatiivse lõdvendamise programmile. Sellega taheti juhtida tähelepanu kopterirahast tekkivatele võimalusele lahendada 2008. aasta likviidsuskriisist tekkinud probleeme. Kampaaniat toetas 20 organisatsiooni üle kogu Euroopa ja 116 majandusteadlast.
2016. aasta 10. märtsil vastas EKP president Mario Draghi (s. 1947) talle esitatud küsimusele, et kopteriraha mõte on huvitav.[11] 5. mail täiendas Peter Praet (s. 1949), EKP peaökonomist teda sõnadega: „Jah, kõik keskpangad võivad seda teha. Neil on õigus emiteerida raha ja jagada seda inimestele. See ongi kopteriraha. Kopteriraha kaudu antakse inimestele osa tulevase emissioonitulu praegusest väärtusest, kasumist mida toodavad need rahatähed. Küsimus on vaid selles, kas ja millal on otstarbekas rakendada sellist tõeliselt äärmuslikku töövahendit.“ [12]
17. mail saatsid 18 Euroopa Parlamendi liiget avaliku kirja Euroopa Keskpangale, millega kutsuti selle juhtkonda „esitama tõenduspõhist analüüsi alternatiivsete ettepanekute võimalike mõjude kohta ning täpsustada, millistel tingimustel oleks nende rakendamine seaduslik“. Parlamendi liikmed märkisid lisaks, et „kui see analüüs ei hõlma alternatiivseid lahendeid kvantitatiivse lõdvendamise programmile, siis jätab EKP tegemata ettevalmistused olukorra jätkuvaks halvenemiseks“.[13]
Oktoobris läbi viidud üle-euroopaline uuring näitas, et 54% inimestest peab kopteriraha idee rakendamist heaks ja 14% halvaks.[14]
29. novembril avaldatud kirjas mainis Mario Draghi, et tuleks kontrollida, kas EKP ei võta sellega enesele liikmesriikidele kuuluvat kohustust varustada oma kodanikke vahenditega, millega nad saavad katta oma kulud. Ta märkis samuti, et EKP saavutab oma senise poliitikaga talle pandud eesmärgid ning kopteriraha kasutamine ei vasta proportsionaalsuse kriteeriumile.[15]
2019. aastal avaldas Ameerika investeerimisfond Black Rock märgukirja, milles endised keskpanga töötajad Stanley Fischer ja Philipp Hildebrand soovitasid eurotsoonis rakendada helikopteriraha poliitikat.[16] Seda mõtet toetas ka majandusteadlane Jean Pisani-Ferry, kes oli Emmanuel Macroni nõunik,[17] kuid EP toimunud kuulamisel ta ise seda parimaks viisiks ei pidanud.[18]
2020. aasta jaanuaris soovitasid majandusteadlased Jézabel Couppey-Soubeyran, Thomas Lebrun, Emmanuel Carré ja Thomas Renault võtta kasutusele EKP „drooniraha“, s.t hakata igakuiselt igale euroala kodanikule maksma 120-140 eurot.[19] MTÜ Positive Money Europe tegi avaliku ettepaneku teha koroonakriisist väljumiseks igale elanikule ühekordse makse 1000 euro suuruses.[20] See põhjustas aktiivse arutelu, kas kopteriraha saaks rakendada koroonakriisist põhjustatud raharingluse peatumise lõpetamiseks ja majanduse taaskäivitamiseks.[21]
EL toimimise aluspõhimõtteid sätestav Lissaboni lepingu art. 123, § 1 keelab Euroopa Keskpanga otsesed rahaülekanded nii riikide kesk- kui ka kohalikele valitsustele. Põhjus: kardetakse üleliigset inflatsiooni, mis oli tavaline enne euro kasutuselevõttu Vahemere maades. Seega on selle järgi ka kopterraha rakendamine keelatud.[22]
Samas ei keela see leping ja ka muud õiguskorda sätestavad dokumendid keskpanga ülekandeid otse kodanikele. Eksperdid on pidanud selliseid ülekandeid siiski sekkumiseks majandusprotsessidesse, mis ei ole soovitatav.
Vastavalt Euroopa Liidu Toimimise lepingu art. 218, p. 8-le võib Euroopa Ülemnõukogu 2/3 hääleenamusega kohustada EKP-d emiteerima kopteriraha.
Saksa Panga ekspertrühm uuris keskpanga tehtud rahaülekannete teostatavust ja selle tõenäolisi mõjusid. Uuringus ilmnes, et seda on varasematel aegadel rakendatud väga paljudel juhtudel. Raha jagamise eesmärgina oli nendel juhtudel üldine võlgnevuse vähendamine, maksejõuetuse näitamine ebaõiglaselt suurte kompensatsiooninõuete korral (Weimari Vabariik), sõjakulude rahastamine ning majanduse elavdamine valitsuse kulutuste suurendamise läbi.[23]
Ameerika Ühendriikide Senat kiitis 2020. aasta märtsis heaks valitsuse abipaketi, millega maksti ühekordselt igale täiskasvanud kodanikule 1200 dollarit. Raha eraldab Föderaalreserv siiski võlarahana.[24]
Hiina valitsus teatas 2020. aasta veebruaris, et teeb ühekordse makse Hongkongi erihalduspiirkonna alalistele elanikele kopteriraha vormis, et elavdada kohalikku majandust pärast pikaajalisi poliitilisi proteste ja koroonaviiruse puhangut ja toetada tööhõivet. Eelarvekavaga planeeriti maksta igale inimesele toetust summas, mis vastab u 1180 eurole. Kust ja kuidas raha tuleb, see artiklist ei selgunud.[25]
((netiviide))
: kontrolli kuupäeva väärtust: |aeg=
(juhend)
((netiviide))
: kontrolli kuupäeva väärtust: |aeg=
(juhend)
((netiviide))
: kontrolli kuupäeva väärtust: |aeg=
(juhend)
((netiviide))
: kontrolli kuupäeva väärtust: |aeg=
(juhend)
((netiviide))
: kontrolli kuupäeva väärtust: |aeg=
(juhend)
((netiviide))
: kontrolli kuupäeva väärtust: |aeg=
(juhend)