Kreatiin | |
---|---|
Kreatiini molekuli kolmemõõtmeline mudel | |
Üldised omadused | |
Keemiline valem | C4H9N3O2 |
Välimus | valge kristalliline aine |
Füüsikalised omadused | |
Molekuli mass | 63,0 amü |
Sulamistemperatuur | 528,15 K (255 °C) |
Keemistemperatuur | 356,15 K (83 °C) |
Lahustuvus | 13,3 g/l |
Kasutatakse SI-süsteemi ühikuid. Kui pole teisiti öeldud, eeldatakse normaaltingimusi. |
Kreatiin on lämmastikku sisaldav orgaaniline hape, mida looduslikult esineb selgroogsete organismis. Kreatiini abil varustatakse keharakke, põhiliselt lihaseid, adenosiintrifosfaadiga (ATP), millest omakorda toodavad keharakud energiat. Kreatiini avastas 1832. aastal prantsuse keemik Michel Eugène Chevreul. Ta nimetas leitud aine kreekakeelse sõna κρέας (kreas) järgi, mis tähendab liha.
Kreatiini toodab inimkeha aminohapetest (arginiinist ja glütsiinist) põhiliselt neerudes ja maksas. Veri transpordib selle kehas laiali. Ligikaudu 95% inimkeha kreatiinivarudest paikneb skeletilihastes.[viide?]
Loomade ja inimeste kehasse talletatud kreatiinist ligikaudu pool saadakse toidust (umbes 1 g/päevas) ja seda põhiliselt lihatoidust. Katses, kus osales 18 taimetoitlast ja 24 mittetaimetoitlast näitas, et taimetoitlastel on kreatiini sisaldus veres märkimisväärselt väiksem kui mittetaimetoitlastel, sest erinevalt lihatoidust ei sisalda taimne toit kreatiini. Aga pärast kreatiinirikka toidulisandi kasutamist olid mõlema grupi vere kreatiininäitajad võrdsed.[1] Inimkeha suudab kreatiini sünteesida ka teatud aminohapetest. Süsteem käivitub sellisel juhul, kui väheneb toidust saadava kreatiini hulk. Seda muidugi juhult, kui toit on piisavalt proteiinirikas.[2]
Kreatiini tootmise eest on vastutavad mitmed ensüümid, mida toodetakse pankreases, neerudes ja maksas. Aju kreatiini defitsiitsuse sündroomid on uus grupp pärilikke haigusi, mille korral esineb ajus kreatiini väike sisaldus ja mille tagajärjel tekib ajus sekundaarne energiapuudus, kuna 5% ajus vajaminevast ATP-st toodetakse kreatiinist. Aju kreatiini defitsiitsuse sündroomide alla kuuluvad: arginiini-glütsiini amidinotransferaasi (AGAT) puudulikkus, guanidinoatsetaadi metüültransferaasi (GAMT) puudulikkus ja kreatiini transportvalgu geeni (SLC6A8) defekt. AGAT ja GAMT puudulikkus on autosoom-retsessiivse pärilikkusega. SLC6A8 geeni defekt on X-liitelise pärilikkusega, mistõttu haiged on vaid meessoost indiviidid perekonnas. Aju kreatiini defitsiitsuse sündroomide korral esineb patsientidel erineva raskusastmega vaimse arengu mahajäämus, ekspressiivse kõne arengu häired, autistlikud käitumisjooned ja lihastoonuse langus või põletikukolded lihastes. GAMT puudulikkuse ja SLC6A8 geeni defekti korral võib esineda krambihooge, mis sageli alluvad ravile raskesti.[3]
Kreatiin sünteesitakse maksas ja neerudes ning transporditakse vere kaudu sellistesse suure energiavajadusega kudedesse nagu skeletilihased või aju. Tavaolukorras on ATP kontsentratsioon lihastes 2–5 mM, mis tagab lihase kontraktsioon vaid mõned sekundi jooksul.[4] ÕFosfokreatiini süsteem võimaldab aga suure energiavajaduse korral ATP-d resünteesi ADP-st vajadusel väga kiiresti intensiivistada. Osavõtvaks ensüümiks on selle juures kreatiini kinaas. Suure energiavajadusega perioodi jooksul kasvab fosfokreatiini kontsentratsioon lihases 20–35 mM-ni, kuid samal ajal on ATP kontsentratsiooni muutus väga väike. Fosfokreatiin on ATP taastootmiseks praktiliselt silmapilkselt kasutatav. See ühend võimaldab lühiajaliselt produtseerida suure hulga ATP-d, kuid energia (ATP) koguhulk, mida sel moel genereerida saab, on siiski võrdlemisi väike. Teiste sõnadega – kõnealuse ATP resünteesi mehhanismi võimsus (toodetava ATP hulk lihase massiühiku kohta igas sekundis) on suur, kuid mahtuvus (toodetava ATP koguhulk) väike. Fosfokreatiinil põhinev ATP resünteesi mehhanism on saavutusvõime seisukohast suurima tähtsusega lühiajaliste maksimaalse intensiivsusega sooritatavate kehaliste harjutuste korral.[5]
Kreatiini kasutavad toidulisandina enamasti sportlased nagu näiteks maadlejad, sprinterid, atleetvõimlejad, kulturistid ja teised, kes tahavad lihasmassi suurendada. Selleks tarbitakse 2–3 korda rohkem kreatiini, mida muidu oleks võimalik saada proteiinidieedi korral.[6] Mayo Clinic väidab, et kreatiin on seotud astmaatiliste sümptomitega ja hoiatab, et inimesed kes on kreatiini suhtes allergilised, ei tohiks seda tarvitada.[7]
Varem usuti, et kreatiini tarbimine mõjutab keha vedelikusisaldust ja toob kaasa kehatemperatuuri kõikumisi, võib põhjustada lihaste krampe ja kõhulahtisust, aga viimased uuringud lükkavad need väited ümber.[8][9]
Mõnedel andmetel põhjustab kreatiini tarbimine neerukahjustusi nagu näiteks neeru kudede põletik, seega neerupuudulikkusega inimesed peaksid kreatiini tarbimist vältima.[7]
2004. aastal avaldas European Food Safety Authority (EFSA) materjalid, mis kinnitasid, et pikaajaline kreatiini tarbimine kuni 3 g päevas on tervisele täiesti kahjutu.[10]
Pikaajaline kreatiini kasutamine suurtes kogustes võib kaasa tuua olukorra, kus organism hakkab tootma suuremates kogustes formaldehüüdi, mis võib põhjustada mitmeid ebameeldivaid kõrvaltoimeid. Siiski on see risk paljuski teoreetiline, sest isegi suurtes kogustes kreatiini kasutamise tagajärjel ei kasva uriini formaldehüüdi sisaldus üle lubatud piiri. [11][12]
Laialdased uuringud on näidanud, et 5–20 grammi kreatiini suukaudne manustamine päevas on ohutu ega too kaasa ebameeldivaid kõrvaltoimeid,[13] vaid selle asemel paraneb füüsiline vastupidavus ja lihaste kontraktsiooni kiirus, samuti paranevad nii meeste kui ka naiste lihaste jõunäitajad.[14][15]
2008. aastal tehtud metaanalüüsi käigus selgus, et kreatiini tarbimine ei kahjusta mingil viisil neere, maksa, südant ega lihaskudet.[viide?]
Normaalse täiskasvanu vere kreatiinisisaldus jääb tavaliselt vahemikku 2–12 mg/L. Ühekordne 5-grammine suukaudne annus tõstab täiskasvanu vere kreatiinisisalduse 120 mg/L juurde 1–2 tunniks pärast manustamist. Kreatiini tase veres normaliseerub pärast 3 tundi. Et säilitada veres kõrge kreatiinitase, tuleb võtta väike annus iga 3–6 tunni tagant ja seda kogu päeva jooksul. Seda nimetatakse "laadimistsükliks".[viide?]
Pärast "laadimistsüklit" (1–2 nädalat, 12–24 g päevas) pole enam tarvis hoida nii ühtlaselt kõrget kreatiinitaset veres. Organism on selle aja jooksul juba omandanud oma maksimaalse kreatiinikoguse ja see kreatiin, mida ta ei suuda enam omistada, väljutatakse organismist kui jääkaine. Organism kulutab kreatiini suhteliselt kiiresti ja kui organismis soovitakse säilitada konstantselt suurt kreatiinivaru, siis pärast "laadimistsüklit" on mõistlik päevane kreatiinikogus 2–5 g.[16][17][18]
Kreatiini ei soovitata kasutada raseduse ja rinnaga imetamise ajal, sest mõju on veel vähe uuritud. Pastöriseeritud lehmapiimal on aga suurem kreatiinisisaldus kui rinnapiimal.[19][20]
Kreatiini manustamine on aidanud kaasa närvi-lihasehaigustega patsientide lihastoonuse paranemisele. [21] Kreatiini tarvitamist uuritakse kui ühte võimalikku ravimeetodit, mis aitaks ravida lihase- ja närvi-lihasehaigusi, neuroloogilisi ja neurodegeneratiivseid haigusi ning artriiti, kongestiivset südamepuudulikkust, Parkinsoni tõbe, lihastroofiat, McArdle'i tõbe, Huntingtoni tõbe, mitokondriaalseid haigusi, lihaste düstroofiat ja depressiooni.[viide?]
Laborihiirte peal läbi viidud katsed näitasid, et kreatiin on kaks korda efektiivsem ravim degeneratiivsete haiguste puhul nagu näiteks amütroofiline lateraalskleroos (ALS) (Lou Gehrigi haigus), kui seda on sel puhul kasutatav retseptiravim rilusool. Arvatakse, et kreatiini efekt ALS-i puhul on, et kahjustunud närvirakkudes energia kättesaadavus paraneb või siis blokeerib kreatiin reaktsioonide ahela, mis viib haigete rakkude hävimiseni.[22] Edukaid tulemusi on näidanud ka katsed, kus Huntingtoni tõvega hiirtele manustati kreatiini, mille tõttu vähenes ajuatroofia ja hüperglükeemia teke lükkus haiguse hilisemasse faasi.[23]
Analüüsid on näidanud, et kreatiini tarbimine muudab lihased tugevamaks ja paraneb ka lihaste talitlus, kui seda kasutada lihasdüstroofia korral. Ka on tähendatud, et väheneb DNA mutagenees.[viide?]
((cite journal))
: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
((netiviide))
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
((cite journal))
: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
((cite journal))
: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
((netiviide))
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
((cite journal))
: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
((cite journal))
: et al.-i üleliigne kasutus kohas: |author=
(juhend)CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
((cite journal))
: et al.-i üleliigne kasutus kohas: |author=
(juhend)CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)