Kruvipump on pump, mis transpordib vedelikku kruvisoones piki pumba telge, kusjuures vedeliku tagasivoolu survepoolelt takistavad nii kruvisoone profiil kui ka minimaalne lõtk kruvi ja pumba kere vahel.
Kruvipump on pump, mis transpordib vedelikku kruvisoones piki pumba telge, kusjuures vedeliku tagasivoolu survepoolelt takistavad nii kruvisoone profiil kui ka minimaalne lõtk kruvi ja pumba kere vahel.
Esimeseks kruvipumbaks võib pidada Archimedese kruvi, mida kasutati juba 600 eKr. Tegemist oli tänapäeva mõistes ühekruvilise pumbaga.
Kõige rohkem kasutatakse kolmekruvilisi pumpi, milles keskmine kruvi on vedav ning äärmised kruvid on tihenduskruvid, mis vähendavad vedeliku tagasivoolu survepoolelt imemispoolele. Vedeliku transport ja surve tekitamine pumba telje suunas esitavad kõrgendatud nõudmisi pumba kruvi tugilaagritele.
Vedeliku liikumine läbi pumba on ühtlane ja pumbalt saadav vooluhulk seetõttu stabiilne.
Pumba tugilaagrite koormuse vähendamiseks kasutatakse kahepoolse imemisega pumpasid, mille imemisavad on pumba mõlemas otsas ja surveava keskel.
Kruvipumba heade külgedena võib nimetada:
Puudustena võib nimetada:
Pumbalt saadav rõhk võib ulatuda kuni 200 bar (1 bar on ligikaudu võrdne normaalrõhuga ) ja pöördetootlikkus kuni 600 cm3/p, pumba kasutegur on suhteliselt väike 0,7...0,8.
Nagu hammasrataspumbad pole ka kruvipumbad reguleeritavad. Need sobivad kasutamiseks seal, kus on nõutav vähese müratasemega ja ühtlast vooluhulka andev pikaealine pump. Kruvipumpi kasutatakse suhteliselt vähe, kuna nendekasutegur on väike ja hind suur.