Laussadu on pikemat aega (mitmetest tundidest mitme ööpäevani) kestev nõrga või mõõduka intensiivsusega vihma- (lausvihm) või lumesadu (lauslumi, sealhulgas ka märg lauslumi ehk lauslörts). Tavaliselt langevad laussademed ulatuslikule maa-alale kihtsajupilvedest ja kõrgkihtpilvedest. Laussadude tekkimine on seotud tsükloni üleminekuga[1]; need tekivad sooja frondi ees, tsükloni keskosas ja külma frondi taga.
Laussajuga kaasneb niinimetatud servaefekt – laussadu algab ja lõpeb sageli tugevamate sademetega kui saju keskel.[1]
Lausvihmad niisutavad hästi mulda, aga kauakestvad lausvihmad võivad põhjustada saagi hävimist[2], uputusi[3] ja muid kahjustusi.
Lauslumi kaasneb lumetormiga, mistõttu takistab liikumist ja võib põhjustada liiklusõnnetusi.[4]