Leo Normet (1936. aastani Leopold-Bruno Norberg; 17. september 1922 Pärnu – 27. detsember 1995 Tallinn) oli eesti helilooja, muusikateadlane ja õppejõud.

Elukäik

Leo Normet õppis Pärnu Ühisgümnaasiumis ning seejärel Tartu Muusikakoolis klaveri eriala.^[1]

Sõja-aastatel tegutses pianistina Eesti NSV Riiklikes Kunstiansamblites Jaroslavlis, kus alustas Eugen Kapi juhendamisel kompositsiooniõpinguid. Lõpetas 1950. aastal Tallinna Konservatooriumi kompositsiooniklassi. Tema õpetaja oli Heino Eller.^[1] Õpetas aastatel 1948–1957 Tallinna Muusikakoolis ja 1954. aastast Tallinna Konservatooriumis. Sai 1970. aastal dotsendiks ja 1991. aastal professoriks.^[2]

Heliloojana on Leo Normet komponeerinud oopereid ja operette, laulumänge, instrumentaalmuusikat, soolo- ja koorilaule. Muusikateadlasena oli Leo Normet tuntud eeskätt Sibeliuse uurijana. Oma väitekirja "Sibeliuse sümfooniad"^[3] kaitses ta Moskva Konservatooriumi juures 1969. aastal. Jean Sibeliuse kõrval uuris ta eesti ja 20. sajandi heliloojate loomingut, samuti huvitus orientaalsest muusikast. Normet pidas loenguid nii kodu- kui ka välismaal, sh Helsingis, Viinis, Torontos, Sorbonne’i ülikoolis Pariisis ja Baltimaades. Ta esines rahvusvahelistel konverentsidel ja tegi kaastööd teatmeteostele "ENE", "Die Musik in Geschichte und Gegenwart" ja "История музыки народов СССР" ning oli muusikasaadete autor Eesti Raadios (sarjad: "Kauged rahvad muusikas", "Maailma rahvad muusikas") ja Eesti Televisioonis. Muuhulgas mängis ta Eesti Telefilmi kultusfilmiks saanud komöödias "Mehed ei nuta" (1968).^[4]

Leo Normet oli Eesti Muusikanõukogu asutajaid (1992) ja esimene president, Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi (1983) ning Pariisi Ülikooli Esteetika ja Kunstiteaduse Instituudi juures tegutseva LERSEM-i auliige (1994).

Isiklikku

Aastatel 1945–1960 oli Leo Normet abielus kirjaniku ja tõlkija Dagmar Normetiga. Neil sündisid poeg Ingo Normet (1946) ja tütar Haldi Normet (1953).

Teisest abielust Marika Ojaga sündis tütar Evelin Normet (1962–2008).

1976. aastal tutvus Leo Normet Sirje Vihmaga, kellega ta aasta hiljem abiellus.^[5].

Muusikateosed

Operetid

• "Hermese kannul" (1946; koostöös Boris Kõrveriga)^[6]
• "Rummu Jüri" (1954; koostöös Edgar Arroga)
• "Tuled kodusadamas" (1958; koostöös Edgar Arroga)
• "Stella Polaris" (1961)

Ooperid

• "Valgus Koordis" (1955)
• "Pirnipuu" (1973)

Vokaaltsüklid

• "Pulmatola laulud" (1961; Uno Lahe sõnad)
• "Rannamännid" (1963; Johannes Semperi sõnad)
• "Akvarellid" (1963; Paul-Eerik Rummo sõnad)
• "Aoaegsed laulud (1965; Kalju Lepiku sõnad)
• "Chamber Music" (1967; John Masefieldi ja James Joyce'i sõnad)
• "García Lorca y la muerte" (1969; Federico García Lorca sõnad)
• "Šoti laulud" (1972; Robert Burnsi sõnad)

Klaverile

• "Prelüüd ja fuuga" (1947)
• "12 kaheteisttoonilist pala" (1970)

Koorile a cappella

• "Silgulaulud (Pärnu kevad)" (1964; süit segakoorile, Kersti Merilaasi sõnad)
• "Pioneeride sõber" (lastekoorile, Ilmi Kolla sõnad)
• "Tere, päike!" (lastekoorile, Ralf Parve sõnad)

Kujundusmuusika

• Muusika Hans Christian Anderseni muinasjutule "Näkineid" (1982; ENSV Riiklik Nukuteater, lavastaja Ingo Normet)
• Muusika Leida Tigase laulumängule "Tulge meie ringi" (1965)
• Muusika kuuldemängule "Minu elu muinasjutt: Põhjamaine laul" (1975; Eesti Raadio)^[7]

Muusikateoreetilised teosed

• Leo Normet. Operett mujal ja meil. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1963.
• Leo Normet. Indiat leidmas. Tallinn: Eesti Raamat, 1977.
• Leo Normet. Värvimängud, rütmirõõmud. Selle sajandi loomesuundi. Tallinn: Eesti Raamat, 1990.
• Leo Normet. Uusi ja vanha Sibeliuksen ensimäisessä ja toisessa sinfoniassa. – Suomen musiikin vuosikirja 1964–1965. Helsinki, 1965.
• Leo Normet. "Vielä Sibeliuksen neljännestä." – Suomen musiikin vuosikirja 1968–1969. Helsinki: Otava, 1969.
• Leo Normet. "The mythical in non-programmatic music." – Musical signification: essays in the semiotic theory and analysis of music. Edited by Eero Tarasti. Berlin; New York: Mouton de Gruyter, 1995, pp. 559–565.
• Leo Normet. "The Sibelian Driving Force of Development as Expressed in his Symphonies." – Proceedings from The First International Jean Sibelius Conference, Helsinki, August 1990. Eero Tarasti (Ed.). Helsinki: Sibelius Academy, 1995, pp. 145–49.
• Leo Normet. "On Universals and their Subdivisions." – Les universaux en musique. Actes du quatrième congrès international sur la signification musicale tenu à Paris, en Sorbonne du 9 au 13 octobre 1994. Costin Marieanu et Xavier Hascher (Eds.). Paris: Publications de la Sorbonne, 1999, pp. 191–195.
• Leo Normet. "Jugendstil aus semiotischen Gesichtspunkt." – Dvidešimtojo amžiaus muzika muzikologijos akiratyje : 29-os ir 32-os Baltijos muzikologų konferencijų pranešimų rinkinys, 1995, spalio 19–21, 1998, lapkričio 5–7, Vilnius = Music of the twentieth century within the horizons of musicology : selected papers of the 29th and 32nd conferences of Baltic musicologists, October 19–21, 1995, November 5–7,1998, Vilnius. Vilnius, 2001. S. 63–70.
• Leo Normet. "Heino Eller oma ajas." – Teater. Muusika. Kino nr 12, 2000, lk 49–53.
• Leo Normet. "Mart Saar omas ajas." – Teater. Muusika. Kino nr 8/9, 2002, lk 44–49.
• Leo Normet. Sibeliuse kaudu maailma. Koostanud Sirje Vihma-Normet, Eero Tarasti järelsõna. Tartu: Ilmamaa, 2004. ISBN 9985771125
• Лео Нормет. Симфонии Сибелиуса. Toimetanud Mart Humal, järelsõna Jaan Ross. Tallinn: Aleksandra, 2011. ISBN 9789949913008
• Erik Tawastjerna, Eero Tarasti, Leo Normet. Keskustelu Sibeliuksesta – vuodelta 1987. [1] (Erik Tawastjerna, Eero Tarasti ja Leo Normeti videovestlus aastast 1987)

Tunnustus

• 1989 Eesti NSV teeneline kunstitegelane
• 1990 Eesti muusika aastapreemia

Mälestuse jäädvustamine

• Aastatel 1984–1995 elas Normet Viljandis, kus tema toonase maja seinale paigaldati 2004. aastal mälestustahvel.

Viited

Kirjandus

• Leo Normet. "Vastab Leo Normet". Üles kirjutanud Raili Sule, Anneli Remme, Ilvi Rauna, Marge Lille. – Teater. Muusika. Kino, nr 1, 1995, lk 3–15.
• Anneli Remme. "Normetite ööülikool": [akadeemilistest salongiõhtutest L. Normeti kodus]. – Teater. Muusika. Kino, nr 8-9, 1997, lk 66–70.
• Anneli Remme. "Roheline tekib sinisest ja kollasest: Viis aastat professor Leo Normeti surmast." – Teater. Muusika. Kino, nr 12, 2000, lk 47–48. [2]
• Eero Tarasti. "Leo Normet – eesti juugend." – Leo Normet. Sibeliuse kaudu maailma. Koostanud Sirje Vihma-Normet. Tartu: Ilmamaa, 2004.
• Maris Männik-Kirme. "Leo Normet oma aja peeglis." Arvustus – AKADEEMIA nr 5, 2005.
• Avo Sõmer. "Muusika tõlgendamise avatusest." – Teater.Muusika.Kino nr 3, 2005, lk 69–76.
• Sirje Vihma-Normet. Kahekõne Leo Normeti päevaraamatuga. Mälestused. Kirjad. Väljavõtted päevikust. Tallinn: Varrak, 2009. ISBN 9789985319772

Raadiosaated

• Muusikaline tund. Juubelijuttu Leo Normetiga. Eesti Raadio, 18.09.1972. (Juubelijuttu Leo Normetiga (50). Vestlevad Leo Normet ja Virve Normet. Saates kõlab Leo Normeti helilooming.)
• Muusikaline tund. Leo Normet – 70. Eesti Raadio, 16.09.1992. (Saates räägib Leo Normet oma loomingust ja teoreetilistest töödest. Saadet juhib Helju Tauk. Saates kõlab Leo Normeti helilooming.)
• Särav mõte, särav sõna – Leo Normet. Eesti Raadio, 18.01.1996. (Saates meenutatakse heliloojat ja muusikateadlast Leo Normetit. Saatekülalised on Vardo Rumessen, Valter Luts, Aarne Vahuri ja Ivalo Randalu. Saate tegi Ene Pilliroog.)
• Leo Normet – 80. Eesti Raadio, 17.09.2002. (Helilooja ja muusikateadlase Leo Normeti 80. sünniaastapäeva saate tegi Helve Võsamäe, kasutatud on arhiivisaateid, kus räägib Leo Normet.)
• Meloodia võluvõim: Edgar Arro ja Leo Normet Klassikaraadio, 1.03.2009. (Saade mitu menukat ooperit ja operetti teinud heliloojate tandemist Edgar Arrost ja Leo Normetist, kelle koostööst jäi kõlama tänaseni helisevaid meloodiaid.)
• Leo Normet. Kauged rahvad muusikas arhiiv.err.ee (Kasutatud 19.09.2012)
• Leo Normet. Maailma rahvad muusikas arhiiv.err.ee (Kasutatud 19.09.2012)