Liitlause on kahest või enamast osalausest koosnev lause.

Terviklik lause koosneb öeldisest ja selle laienditest. Liitlause sisaldab vähemalt kahte öeldist, nt Poiss mängib jalgpalli ja tüdruk loeb raamatut.

Liitlause osalaused seob tervikuks rinnastusseos või alistusseos.

Liitlause liigid

Liitlaused jagunevad rindlauseteks ja põimlauseteks.

Rindlause

Rindlause osalaused on omavahel rinnastatud ning süntaktiliselt suhteliselt võrdväärsed.

Rindlause osalaused võivad olla seotud:

• rinnastavate sidesõnadega (ja, ning, kuid, ega, ent, või jne), nt Mati ei oska kitarri mängida, kuid klaverit mängib ta hästi.
• koma, semikooloni, kooloni või mõttekriipsuga, nt Ema keedab kohvi, isa loeb ajalehte.

Rindlauses peab öeldis olema igas osalauses, vastasel juhul on tegemist koondlausega.

Põimlause

Põimlause osalausete vahel on alistusseos, see tähendab, et üks osalause on alistatud teisele. Alistuv osalause ehk kõrvallause on pealausega seotud sidendi abil.

Sidendiks võivad olla

• alistavad sidesõnad (et, sest, nagu, kui, sellepärast jne), nt Ta ei söö herneid, sest need ei maitse talle.
• siduvad asesõnad (kes, mis, kumb, millal, missugune jne), nt Ütle mulle palun, mis kell on!
• Küsiv rõhumäärsõna kas, nt Ega sa ei tea, kas raamatukogu on täna avatud?

Liitlause kirjavahemärgid

Liitlause osalaused võivad omavahel seotud olla:

• komaga, nt Vanaema armastab kududa, vanaisale meeldib magada.
• sidesõnaga, mis ei vaja koma, nt Kass näub ja koer uriseb.
• sidesõnaga, mis vajab koma, nt Väljas paukus pakane, aga toas oli soe.

Välislingid

Ülejäänud liitlause kirjavahemärgid ja nende kasutamisvõimaluste kohta vt "Eesti keele käsiraamat" (rindlause ja põimlause).