Liiv (ka liim) oli madalas vees kalade ja vähi püüdmise riist.

Liiv ehitati prismakujulise puitraamina, mis kaeti võrguga. Liivi üks kuni 2,5 meetri pikkune külg oli lahti kala sissepääsuks. Liivi veeti nurkadest mööda põhja kahe püüdja poolt. Kolmas hirmutas kalu võrku mütaga. Mõnel pool, näiteks Pärnu jõel, kasutati samal põhimõttel raamita suuremat jalgvõrku.

Kasutuspiirkonnad

Liiv oli laialdaselt kasutusel enamikus Läänemere maades, samuti Poolas ja Ukrainas[1].

Tänapäev

Liivi definitsioon kehtivas kalapüügieeskirjas: "lubatud kurnpüünis, mis koosneb jäigast liigendita raamist ja sellele kinnitatud võrkkotist".[2]

Viited

  1. Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 139
  2. Vabariigi valitsuse määrus. 16.06.2016. § 8.2.3

Välislingid