Linnaseadus on 19. aprillil 1938 riigihoidja Konstantin Pätsi poolt dekreedina antud seadus, mis jõustus 1. mail 1938^[1].

Selle seaduse alusel muutusid Antsla, Elva, Jõgeva, Jõhvi, Kallaste, Keila, Kilingi-Nõmme, Kunda, Kärdla, Mustla, Mustvee, Mõisaküla, Sindi ja Suure-Jaani alevid samanimelisteks linnadeks. Võõpsu alev kaotati ja ühendati Räpina vallaga. 1934. aastal Narvaga ühendatud Narva-Jõesuu sai Narva linnaosaks.

Tallinna linnapea nimetati ümber ülemlinnapeaks ja abilinnapea linnapeaks.

Linnad jagati elanike arvu järgi esimese, teise ja kolmanda astme linnadeks. Tallinn oli pealinnana astmetest väljaspool.

Linnaseaduse § 6 põhjal liigitati linnad elanike arvu järgi esimese, teise ja kolmanda astme linnadeks järgmiselt:

• Esimese astme linn: Tartu.
• Teise astme linnad: Narva, Pärnu, Nõmme, Rakvere, Valga ja Viljandi.
• Kolmanda astme linnad: Antsla, Elva, Haapsalu, Jõgeva, Jõhvi, Kallaste, Keila, Kilingi-Nõmme, Kunda, Kuressaare, Kärdla, Mustla, Mustvee, Mõisaküla, Otepää, Paide, Paldiski, Petseri, Põltsamaa, Sindi, Suure-Jaani, Tapa, Tõrva, Türi ja Võru^[2].

Vaata ka

• Linnavanem
• Ülemlinnapea

Viited

Kirjandus

• Eesti saab 33 linna. Uus Eesti, 16. aprill 1938, nr. 106, lk. 3.
• Alevitest linnadeks. Kaitse Kodu!, 21. juuni 1938, nr. 11–12, lk. 383–391.

Välislingid

• Linnaseadus