See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2024) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)
Artiklis puuduvad viited. (Mai 2024) Palun aita artiklit täiendada, lisades sobivaid viiteid.
Linz

[ ˈlɪnts ]
saksa Linz
baieri Linz
tšehhi Linec
Lipp
Vapp
Lipp
Vapp

Pindala 96,0 km² (2018)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke 210 165 (1.01.2023)[2] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid 48° 18′ N, 14° 17′ E
Linna asukoht Ülem-Austria liidumaal
Linz (Austria)
Linz
Linna asukoht Austrias
Jalakäijate ala kesklinnas
Landstraße
Altstadt

Linz on Ülem-Austria liidumaa pealinn ja suuruselt kolmas linn Austrias. Doonau jõe ääres asuv linn on Austria põhjaosas, Tšehhi piirist 30 km lõuna pool. Seisuga 1. jaanuar 2024 on linnas 212 538 elanikku ja see on suuruselt seitsmes linn Doonau jõe ääres.

Statistilised ringkonnad

2014. aasta jaanuarist on linn jaotatud 16 statistiliseks ringkonnaks:

Nr. Ringkond Elanikke Pindala, ha
1. Innere Stadt 24 785 278,9
2. Urfahr 23 581 426,8
3. Pöstlingberg 4527 851,1
4. St. Magdalena 11 890 655,3
5. Dornach-Auhof 7283 682,6
6. Kaplanhof 9753 243,2
7. Franckviertel 7216 120,7
8. Bulgariplatz 14 993 260,3
9. Froschberg 11 654 452,8
10. Bindermichl-Keferfeld 19 875 412,0
11. Spallerhof 12 021 297,1
12. Neue Heimat 13 095 413,2
13. Kleinmünchen-Auwiesen 22 209 645,1
14. Industriegebiet-Hafen 138 1277,4
15. Ebelsberg 10 763 1291,2
16. Pichling 7812 1290,0

Enne 2014. aastat oli Linz jaotatud 9 ringkonnaks ja 36 statistiliseks kvartaliks. Need olid:

  1. Ebelsberg
  2. Innenstadt: Altstadtviertel, Rathausviertel, Kaplanhofviertel, Neustadtviertel, Volksgartenviertel, Römerberg-Margarethen
  3. Kleinmünchen: Kleinmünchen, Neue Welt, Scharlinz, Bergern, Neue Heimat, Wegscheid, Schörgenhub
  4. Lustenau: Makartviertel, Franckviertel, Hafenviertel
  5. Pöstlingberg: Pöstlingberg, Bachl-Gründberg
  6. St. Magdalena: St. Magdalena, Katzbach, Elmberg
  7. St. Peter
  8. Urfahr: Alt-Urfahr, Heilham, Hartmayrsiedlung, Harbachsiedlung, Karlhofsiedlung, Auberg
  9. Waldegg: Freinberg, Froschberg, Keferfeld, Bindermichl, Spallerhof, Wankmüllerhofviertel, Andreas-Hofer-Platz-Viertel

Ajalugu

Linna kujutis 1594. aastal
Linna keskosa
Vaade Pöstlingbergilt

Linz sai alguse Rooma kindlusest nimega Lentia, mis rajati esimesel sajandil. Nimi peegeldab selle asukohta Doonau käänakul (keldi tüvi lentos = "painduv"). See strateegiline asukoht jõel tegi sellest esimese Rooma kindluse Noricumi piirkonnas, kaitstes olulist transporditeed.

Nimi "Linz" praegusel kujul dokumenteeriti esmakordselt 799. aastal.

Linzi mainiti kindluslinnana 1236. aastal ja sai linnaõigused 1324. aastal.

Johannes Kepler veetis mitu aastat oma elust linnas matemaatikat õpetades. 15. mail 1618 avastas ta Kepleri seadused. Tema järgi on nime saanud kohalik avalik-õiguslik ülikool Johannes Kepleri Linzi Ülikool.

Oeconomische Encyclopädie (tuntud ka kui Krünitz), mille sissekanne Linzi kohta on kirjutatud umbes 1800. aastal, kirjeldab linna kui hästi ehitatud ja kindlustatud ning selle majandust kasvavat, osaliselt selle asukoha tõttu Doonau ääres ja ühendusest suunduvate marsruutidega Ungarisse ja Viini. Kui kirjutati, elas linnas 16-17 tuhat elanikku. Peamised tööstusharud olid püssirohu-, raua-, terase-, soola-, küttepuidu- ja valdavalt villatööstus:

1672. aastal asutatud villamanufaktuur oli tollase Austria, õigemini Austria liidumaade suurim. See natsionaliseeriti 1754. aastal. 1770. aastal tehtud plaan müüa see kaupmehele tühistati. Kuigi see jätkas tootmist, oli selle kuldaeg möödas.

Kui Krünitzi kanne kirjutati, oli manufaktuuri aastakäive 1,5 miljonit kuldnat ja see teenis sada tuhat kasumit ning andis tööd umbes 30 tuhandele inimesele.

Anton Bruckner töötas aastatel 1855–1868 kohaliku helilooja ja organistina Linzi vanas toomkirikus. Tema järgi on nimetatud Brucknerhaus.

Adolf Hitler sündis Braunau am Innis (Austria linn Saksamaa piiri ääres) ja kolis lapsepõlves Linzi. Linzis veetis oma nooruse ka kurikuulus holokaustibürokraat Adolf Eichmann. Kuni oma elu lõpuni pidas Hitler Linzi oma kodulinnaks. Hitler asutas Bruckneri sümfooniaorkestri, mis alustas kontsertide esitamist 1943. aasta sügisel. Tema plaan ühes Linzi kellatornis Bruckneri neljanda sümfoonia teemat mängida ei saanud kunagi teoks.

Teise maailmasõja ajal oli Linz hiiglaslik tööstuskompleks, mis toetas natside sõjategevust. Hermann Göring juhendas Voesti kompleksi ehitamist, mis oli lõpuks orjatööga ehitatud hiiglaslik ehitusplats. Mauthauseni koonduslaager rajati Linzist ida poole, kuid kolm Mauthauseni all-laagrit asusid Voesti kompleksis.

Lisaks lahingumoonalaole oli Linzis bensoolitehas, mida pommitati Teise maailmasõja naftakampaania ajal. Linna vastasseis natsliku minevikuga tõi kaasa paljude tänavate ümbernimetamise. 1945. aastal, vahetult pärast natsidiktatuuri lõppu, nimetati Linzis ümber 39 tänavat, kuid aastatel 1946-1987 nimetati ümber vaid kaks tänavat. Alates 1988. aastast on aga natsionaalsotsialismi ohvrite või vastupanuvõitlejate järgi nimetatud 17 uut liiklusala.

Majandus

Konteineriterminal sadamas

Linz on üks Austria peamisi majanduskeskusi. Voestalpine on suur tehnoloogia- ja kapitalikaupade kontsern, mis asutati Teise maailmasõja ajal kui "Reichswerke Hermann Göring". Nüüd on see tuntud Linz-Donawitzi terasetootmise tehnika poolest. Endine "Chemie Linz" keemiakontsern on jagatud mitmeks ettevõtteks.

Meeting Industry Report Austria (mira) loetleb Linzi tähtsuselt kolmandaks kongresside sihtkohaks Austrias, mille osakaal Austrias toimuvate kongresside, konverentside ja seminaride koguarvust on 7,4 %. Linzis on rohkem kui 60 kongressi- ja üritustekohta. Blue Meeting kontseptsiooniga on kohalik turismiliit välja töötanud konverentsiformaadi, mis keskendub osalejate individuaalsetele vajadustele ja kohandub roheliste koosolekute ideega, toetades seeläbi jäätmetekke minimeerimist, energiatõhusust, kliimaneutraalset reisimist ja piirkondlikku lisandväärtust.

Doonau-sadam

Lisaks sellele, kuna üks neljast Austria Doonau-sadamast (Donauhäfen) asub Linzis, on see logistika- ja kaubandusettevõtete jaoks atraktiivne asukoht. Tootmisettevõtteid võib leida piki veepiiri. Linzi majanduslik tähtsus sai alguse sajandite jooksul kaubandusest. Linzis asuvad suured tööstusettevõtted ka tänapäeval. Olulised näited on Voestalpine AG.

Ostlemine

Landstraße, Taubenmarkt

Linzis on 13 kaubanduskeskust, millest kolm asuvad kesklinnas. Kaubanduskeskuste hulka kuuluvad: Arkade, Atrium City Center, kaubanduskeskus Auwiesen, kaubanduskeskus Biesenfeld, kaubanduskeskus Industriezeile, kaubanduskeskus Kleinmünchen, kaubanduskeskus Muldenstraße, EuroCenter Oed, kaubanduskeskus Wegscheid, Infra Center, Lentia City, Passage ja PRO-Kaufland.

Infrapooli 2010. aasta oktoobris läbi viidud uuringu kohaselt on Linzer Landstraße kõige aktiivsem ostutänav väljaspool Viini. Iganädalane sagedus jääb vahemikku 240 500 (esmaspäev-laupäev, 8.00 kuni 19.00) kuni 228 400 (8.00 kuni 18.00) möödakäijat, mis on suuruselt teine väärtus – alles 2005. aastal tuvastati rohkem möödakäijaid.

Turud

Linzis on 11 taluturgu, üks iganädalane kirbuturg ja kaks jõuluturgu. Üks neist turgudest, "Urfahraner Markt", toimub igal aastal kevadel ja sügisel. Lisaks toimuvad igal aastal jõulu- ja uusaastaturud. Turuhalduse eesmärk on pakkuda elanikkonnale laia valikut tooteid, samuti turgude säästlikult, sobivalt ja kliendile orienteeritud toimimist. Lisaks tõstab iga-aastane turg nimega "Linzer Marktfrühling" esile täiendavaid aktsente ja meelitab uusi kliente atraktiivsete pakkumistega.

Transport

Keskne Nibelungenbrücke
Pöstlingbergbahn, osa Linzi trammidest

Linzi lennujaam asub Hörschingi vallas u. 14 km kesklinnast edelas. Lennujaama pääseb hõlpsasti liidumaanteede B139 ja B1 kaudu. Bussiliin 601 ühendab lennujaama Linzi kesklinnaga 20 minutiga. Saadaval on ka tasuta transporditeenus Hörschingi raudteejaamast. Otselennud hõlmavad Frankfurti, Düsseldorfi ja Viini ning suve- ja talvekuudel lisanduvad hooajalised marsruudid, nagu näiteks Mallorca, Eivissa, Tenerife, mitmed Kreeka saared (Kos, Rhodos, Kreeta või Korfu) või Hurghada. Ryanair lendab ka Londoni Stanstedi lennujaama.

Linnal on ka keskraudteejaam (saksa: Hauptbahnhof), mis asub Austria raudtee peateljel ehk Westbahnil, mis ühendab Viini Lääne-Austria, Saksamaa ja Šveitsiga. Austria liiklusklubi on tunnustanud Linzi keskraudteejaama kaheksal korral (aastatel 2005-2011 ja 2014. aastal) kui Austria kauneimat raudteejaama.

Kohalik ühistransport hõlmab linna trammivõrku, linna trollibussivõrku ja linna linnaliinibussivõrku, mida kõiki haldab Linz AG osakond Linz Linien. Linna trammivõrk hõlmab Pöstlingbergbahni, järsu kaldega trammiteed, mis ronib linna loodeservas väikesele mäele.

Elanikkond

Linnapiirkond hõlmab 13 muu omavalitsuse osi kokku 271 000 elanikuga. Linz on ka osa Ülem-Austria Linz-Wels-Steyri suurlinnapiirkonnast, kus elab umbes kolmandik liidumaa elanikkonnast (460 000 inimest) ja mis on Austria suuruselt teine linnapiirkond.

Suurimad välismaalaste rühmad
Kodakondsus Rahvaarv (1. jaanuaril 2022)
 Rumeenia 6049
 Bosnia ja Hertsegoviina 5505
 Türgi 4072
 Saksamaa 3725
 Horvaatia 3634
 Afganistan 2746
 Süüria 2650
 Kosovo 2608
 Ungari 2581
 Serbia 2376
 Põhja-Makedoonia 1501
 Venemaa 1370

Kliima

Linzis on mereline kliima (Köppeni kliimaklassifikatsioon: Cfb), soojade suvede ja üsna külmade talvedega.

Turism

2018. aastal olid teistest riikidest kõige sagedasemad külalised sakslased, järgnesid turistid Hiinast (sh Hongkongist ja Aomenist), mis paneb itaallased varasemate aastatega võrreldes 3. kohale – paremusjärjestus on peaaegu võrdne ööbimiste edetabeliga, mis on loetletud järgnevalt. Mõned restoranid ja kohvikud on pühapäeviti suletud.

Ööbimine
Koht Riik Ööbimiste arv
1.  Saksamaa 170 518
2.  Itaalia 24 534
3.  Hiina 23 256
4.  Šveits,
 Liechtenstein
17 063
5.  Ameerika Ühendriigid 13 800
6.  Suurbritannia 12 414
7.  Holland 11 409
8.  Prantsusmaa 10 984
9.  Tšehhi 10 749
10.  Ungari 9240

Huvipakkuvad sihtkohad

Uus toomkirik
Lähivõte uuest neogooti stiilis toomkirikust
Osa peaväljakust kolmainusambaga
Stseen vanast kvartalist

Peatänav "Landstraße" viib "Blumauerplatzilt" peaväljaku lähedal asuvasse "Taubenmarkti" (tuviturg). Peaväljak (ehitatud 1230. aastal), pindalaga 13 200 m², on üks suuremaid ümberehitatud väljakuid Euroopas. Peaväljaku keskele ehitati kõrge "Pestsäule" ("Katkusammas", tuntud ka kui "Dreifaltigkeitssäule" (Dreifaltigkeit tähendab Püha Kolmainsust)) katkuepideemiates hukkunud inimeste mälestuseks. Selle kujundas Antonio Beduzzi 1713. aastal ja see valmis 1723. aastal.

Peaväljaku ümber on palju ajalooliselt olulisi ja arhitektuuriliselt huvitavaid maju, nagu vana raekoda, Feichtingeri maja oma kellamänguga, mis muudab meloodiat olenevalt aastaajast, Kirchmayri maja, Schmidtbergeri maja või sillapeahooned, kus asub osa Linzi kunstiülikoolist.

Peaväljakust lääne pool asub vana kvartal paljude teiste ajalooliste hoonetega, nagu renessanssmajad või vanemad barokse näoga majad.

Lossi lähedal, mis on kunagine keiser Friedrich III residents, asub Austria vanim kirik: Püha Martini kirik. See ehitati Karolingide ajal.

Arhitektuur

Endine Kremsmünsteri kloostri linnamaja
Ajalooline äärelinna villa Freinbergis
Vana raekoda

Nagu paljudele Kesk-Euroopa linnadele omane, iseloomustavad Linzi linnapilti väikesed ja mitmed sakraalehitised. Mariä Empfängnis Dom ehk uus toomkirik on suurim kirik Austrias, mitte kõrguse poolest (see on umbes 2 m lühem kui Püha Stefanuse toomkirik (Stephansdom) Viinis), vaid mahutavuse poolest.

Ajaloolist keskust iseloomustab keskaegne arhitektuuristiil, samas kui ajaloolise keskusega piirnevates linnaosades on arhitektuur uusklassikalise, uusbaroki ja uusrenessansi stiilis. Ajaloolisest keskusest veelgi kaugemal asuvad elupiirkonnad, nagu Franckviertel, Froschberg, Bindermichl ja Kleinmünchen Doonaust lõuna pool ning Alt-Urfahr Doonaust põhja pool. Nendes piirkondades võib leida elamuid, mida nimetatakse siiani "Hitlerbauten" või "Hitleri hooned", sest need on ehitatud sõdadevahelisel perioodil ja natside diktatuuri ajal. Gugli-nimelisest elamurajoonist sai 1900. aasta paiku jõukate seas populaarne elurajoon, mistõttu on seal arvukalt villasid tänaseni.

Uuemate hoonete hulgas on Linz Hauptbahnhof, mille kujundas Wilhelm Holzbauer ja millele lisati terminali torni pilvelõhkuja osana segakasutusega kompleksist. Verkehrsclub Österreich valis selle aastatel 2005-2011 seitse korda järjest Austria kauneimaks raudteejaamaks. Umbes 63 m kõrgune Wissensturm ("Teadmiste torn") on avalik raamatukogu ja Volkshochschule, täiskasvanute koolituskeskus. Selle kujundasid Franz Kneidinger ja Heinz Stögmüller ning see avati 2007. aastal. 2003. aastal avatud Lentose kunstimuuseumi projekteerisid Zürichis tegutsevad arhitektid Weber & Hofer ning 2013. aastal avatud Musiktheater (muusikateater), kujundas Terry Pawson.

Kultuur

Linn on nüüd koduks elavale muusika- ja kunstimaastikule, mida linn ja Ülem-Austria liidumaa hästi rahastavad. Lentose kunstimuuseumi ja "Brucknerhausi" vahel asub "Donaulände", mida nimetatakse ka "Kulturmeile" ("kultuurimiil"). Tegemist on jõeäärse pargiga, mida kasutavad peamiselt noored suviti lõõgastumiseks ja kohtumisteks. Seda kasutavad ka Ars Electronica festival septembri alguses ja "Stream Festival", mis toimub igal aastal. Juunis, juulis ja augustis on pargis "Musikpavillon", kus neljapäeviti, reedeti, laupäeviti ja pühapäeviti esinevad tasuta erineva stiiliga muusikakollektiivid.

Linzis on ka teisi kultuuriasutusi, nagu Posthof, mis asub sadama lähedal, ja Stadtwerkstatt, mis asub Doonau jõe ääres. Pflasterspektakel, rahvusvaheline tänavakunsti festival, toimub igal aastal juulis Landstraße ja peaväljaku ümbruskonnas. Linz oli 2009. aastal koos Leedu pealinna Vilniusega Euroopa kultuuripealinn.

Eesmärk on hoida ja esindada kultuurilist mitmekesisust.

Ars Electronica keskust võib pidada meediakunsti keskuseks ja see meelitab igal aastal oma festivali ajal Linzi rahvuslikke ja rahvusvahelisi külalisi.

Viimane Linzi poolt Meediakunsti linna projekti raames välja töötatud projekt on Valie Export Center, mis asub Tabakfabrikis (tubakavabrik) ja viiakse läbi koostöös Linzi Kunsti- ja Disainiülikooliga. See toimib rahvusvahelise meedia- ja esituskunsti uurimiskeskusena. Peale selle hõlmab see Linzist pärit tuntuima meediakunstniku Valie Exporti pärandit ja arhiive, kes on saanud arvukalt riiklikke ja rahvusvahelisi auhindu. Linzis on koos Ars Electronica arhiividega kaks rahvusvaheliselt tuntud meediakunsti arhiivi.

Alates 2009. aastast on Open Commons Linzi algatus teinud kättesaadavaks suure hulga tasuta andmeid: geoandmeid ja statistilist teavet, mis on seotud linnaelu, kohaliku omavalitsuse, puhkuse ja turismiga. Seotud jõupingutus on Hotspoti algatus, mis on installinud 202 leviala, mis pakuvad tasuta WLAN-i, ning avalik server, linnapilv, mis on saadaval kõigile Linzis registreeritud kodanikele. Linz on seega avaandmetele universaalse juurdepääsu osas Euroopas esirinnas.

Linzis on 43 galeriid ja näituseruumi, 13 kultuurikeskust, üks klubikeskus ja neli õppeasutust.

Muuseumid

Lentose kunstimuuseum
Ars Electronica Center
Piirkondlik galerii

Muusika

Brucknerhaus
Musiktheater Linz

Linzi kuulus kontsertisaal Brucknerhaus on oma nime saanud Anton Bruckneri järgi. See asub "Lentosest" vaid u. 200 m kaugusel. See on koduks "Bruckner Orchestrale" ja seda kasutatakse sageli kontsertide, ballide ja muude ürituste jaoks. See on ka "Linz Festi" toimumiskoht, mis toimub igal aastal mais, samuti üks Ars Electronica festivali toimumiskohti septembri alguses. Juunis, juulis ja augustis on pargis "Musikpavillon", kus neljapäeviti, reedeti, laupäeviti ja pühapäeviti esinevad tasuta erineva stiiliga muusikakollektiivid.

Musiktheater (muusikateater) avati 2013. aasta aprillis ja seda peetakse üheks moodsaimaks ooperimajaks Euroopas. See pakub viit erineva suurusega lava; suur saal ("Großer Saal") 1200 istekohaga, BlackBox kuni 270 istekohaga, BlackBoxLounge kuni 150 istekohaga, orkestrisaal ("Orchestersaal") kuni 200 kohaga ja veel üks lava fuajees ("FoyerBühne"). Musiktheateri etendused hõlmavad oopereid ning tavaliselt Austria operette, ballette ja muusikale.

Linzi Landestheateri (regionaalteater) ansambel esitas nii muusikalisi lavastusi kui ka teatrilavastusi Linzi siselinna "Promenadel" (seda kohta nimetatakse siiani lihtsalt "Landestheateriks"). Alates uue Musiktheateri avamisest toimuvad "Promenadel" ainult teatrietendused, Musiktheateris aga muusikalavastused. Landestheater Linz on eriti tuntud oma noortele vaatajatele mõeldud teatriga nimega u\hof:.

Posthof on üks Linzi suurimaid üritustekeskusi, kus on kolm ruumi, mis pakuvad suures saalis vastavalt kuni 630 istekohta või seisuruumi umbes 1200 inimesele. Programm keskendub kaasaegsele kunstile ning hõlmab kontserte, teatrit, kabareed, tantsu ja kirjandust. Linzi kunstnikke kutsutakse regulaarselt kohalikku kultuurimaastikku täiustama; näiteks Linzi bändid saavad võimaluse mängida soojendusbändina kõrvuti riiklikult ja rahvusvaheliselt tuntud artistidega. Aastas toimub Posthofis kokku u. 250 üritust, mille külastajate arv on u. 80 000.

Stadtwerkstatt on iseseisev kultuuriühendus ja asutati 1979. aastal. Selle peakorter asub Urfahri ringkonnas Doonau põhjakaldal Ars Electronica Centre lähedal ning on muusikaürituste ning muude kunsti- ja kultuuriürituste toimumiskohaks. Samal aadressil asub ka Stadtwerkstatti oma kohvik/baar Café Strom.

Kino

Kino- ja filmiajalugu algab Linzis 1896. aasta septembris, mil varieteeprogrammi raames näidati Ülem-Austrias esimest korda filmiprogrammi "Roithneri vodevill". Järgmine filmilinastus toimus 20. märtsil 1897, kui "Kuldlaeva hotellis" käis külas Johann Bläseri rändkino.

Esimesed tavaprogrammiga kinod avati 1908. aasta lõpul. Sel ajal avas Karl Lifka selles majas oma "Lifka's Grand Théâtre électrique", kus oli toimunud esimene filmilinastus. Seejärel avati mõni kuu hiljem Linzi teine kino.

Kui rändkinode omanik Johann Bläser asus Linzi elama, ostis ta "Kuldlaeva hotelli" ja rajas sinna kino "Bio-Kinematograph". Kolmanda püsikino nimega "Kino Kolloseum" asutas 1910. aastal vodevillioperaator Karl Roithner. Selle esimene asukoht oli endine festivalisaal Hessenplatzil.

Linzi rahvusvaheline lühifilmide festival on Ülem-Austria esimene filmifestival, mis keskendub rahvusvahelistele lühifilmidele. See käivitati 2018. aasta oktoobris Linzis Moviementos, näidates nelja päeva jooksul 114 filmi. Idee ulatub tagasi festivali direktori Parisa Ghasemi juurde.

Kulinaarsed erisused

Linzis on nii traditsioonilisi restorane ja vanu veinikõrtse kui ka moodsat ja eksootilist kööki. Linzi kulinaarsetes pakkumistes on tunda 140 rahvuse mõju. Rohkem kui 40 restoranist, kohvikust ja muu hulgas baarist koosnevat koalitsiooni nimetatakse "kuumpunktideks". Lisaks on Linzis mitu à la carte restorani ja Gault Millau gurmeerestorani.

Linzi tüüpiliste roogade hulka kuuluvad mitte ainult kuulus Linzi tort, vaid ka knödel ja struudel paljudes erinevates variatsioonides. Veel on eriline erdäpfelkäse, kartulipudrust ja koorest valmistatud määre. Mõned tuntud Linzi kokad on Lukas Erich, kes teeb süüa Verdis, ja Georg Essig Der neue Vogelkäfigist.

Regulaarsed üritused

Arhiivid

Mälestusaasta 2018

29. juunil 2018 alanud projekt "Linz 1938/1918" tähistab vabariigi asutamise 100. aastapäeva (1918) ja "poliitilise liidu" 80. aastapäeva (1938). Selle kesklinnas esitletava avalikku ruumi installatsiooniga täidab Linz oma deklaratsiooniga oma vastutust ja kohustust rahu säilitada, andes panuse minevikuga tegelemisse. Idee on jõuda inimesteni, kellel on vähe seost aastatega 1918 või 1938.

Kolledžid ja ülikoolid

Pargid ja aiad

Donaulände

Donausteig

Donausteig on mitte-Alpide Austria-Baieri pikamaa matkarada, mille pikkus on 450 km ja mis on jagatud 23 etapiks. Alates 2010. aasta suvest viib see peamiselt Doonau mõlema kalda kõrval Passaust läbi Linzi ja St. Nikolai Greini. Rada kulgeb peamiselt läbi looduse ja viib mitmele vaatepunktile.

Sadamatuur

Aprilli lõpust oktoobri alguseni pakub Design-Ship MS Linzerin kolm korda päevas (teisipäevast pühapäevani) 100-minutilist sadamaekskursiooni. Ekskursiooni alguspunkt on Linzer Donaupark ja ekskursioon kulgeb mööda Linzer Kulturmeilet, möödub Brucknerhausist ja lõpeb ÖSWAG Schiffswerft Linzi kaldapealses. Toimub ka seinamaalingu sadamatuur, mis ühendab paadireisi graffitikunstiga.

Linzer Stadt-Wald

Linz asub linnametsapiirkonnas Grazi ees, isegi kui linn ise omab vaid 500 ha. Neid majandatakse ja hooldatakse säästvalt, 87 ha kasutust, 46 ha kaitseala, 30 ha puhke- ja 353 ha heaolufunktsiooni. Viimane esindab Linzer Waldi põhifunktsiooni. 18 % linnast, mille pindala on kokku 96 km², on metsaga kaetud ja selle pindala on kuni 1724 ha, mis on 74 ha rohkem kui 2004. aastal. See on põhjus, miks seda nimetatakse Stadt-Wald, linnamets.

Märkimisväärsed inimesed

Avalik teenistus ja mõtlemine

Maria Anna von Österreich, u. 1729. aastal

Kunstid

Anton Bruckner
Alois Riegl, u. 1890. aastal
Julius von Hann, 1885

Science & business

Elisabeth Theurer & Mon Cherie, 1980
Andreas Ulmer, 2021

Sport

Elab/elanud Linzis

Sõpruslinnad

1977. aastal Tuneesias Gabèsiga loodud sõpruslinnade koostöö lõpetati 2016. aastal kontakti puudumise tõttu.

Vaata ka

Viited

Välislingid