Looja on üldlevinud ja mitut tähendust ja tähendusvälja omav sõna.
Looja nimetuse all mõeldakse kõige sagedamini mingit jumalikku olendit, kosmilist väge või isikut, kes on loonud nähtava ja nähtamatu universumi. Sõna "looja" tähendus tuleneb sageli kontekstist ja on kasutuses paljudes valdkondades. Looja võib tähendada muuhulgas raamatu autorit, heliteose loojat ehk heliloojat, mõne erakordse seadme või leiutise loojat ehk leiutajat.
Looja kui jumal on erinevates religioonides üsna laialdaselt tõlgendatud. Monoteistlikes religioonides on jumalat kui ülimat olendit, keda kummardada ja teenida, ainult üks. Jumal loojana on loonud nähtava ja nähtamatu universumi. Suhe looja ja loodu on vahel on monoteistlikes religioonides sarnane – loodu allub loojale. Polüteistlikes religioonides on jumalaid palju ning igaühel neist on teatud valitsemise valdkond või piirkond. Looja küsimus ei ole fundamentaalne, sest eksistentsi teke ehk selle loomine ei ole põhjustatud ühe olendi suunatud tahtest, vaid on pigem kui orgaaniline sündmuste jada. Samas esineb teisi polüteistlikke religioone, kus looja on loodu tekke juures ime läbi või pooljuhuslikult või jääb looja ja loodu vahekord ebamääraseks. Samuti võib looja küsimus olla religioonis täiesti sekundaarne.
Looja mittereligioosses kontekstis on isik, kes on mingi loomingulise protsessi tulemusena loodud teose autor või teostaja ehk looja.
Tänapäeval nimetatakse loojaks põhiliselt ühiskonnale mingi väärtuse või rikkuse andjat. Esineb loomeinimeste ühinguid, liitusid, loomekeskuseid, mis võimestavad ja eesmärgistavad loomeinimeste ehk loojate tegevust. Loomepuhangu ehk inspiratsiooni võib vallandada lai spekter looja ümber olevatest nähtustest (näiteks ühiskonna protsessid, sotsiaalne keskkond, isiklikud kogemused, mõjutused kaasautorite loomingust).
Juriidilises tähenduses rakendub loojate suhtes autorikaitseseadus, mis kehtib muuhulgas kunsti, muusika ja kirjandusteostele ning arvutiprogrammidele.