Majandusliit on kõige laiaulatuslikum majandusliku integratsiooni vorm, millest kõige integreerunum on poliitiline liit. Majandusliidu moodustavad rühm riike, mille ühised eesmärgid on järgmised:
Majandusliit nõuab kõrgel tasemel lõimumist ja liidu tegevust korraldavat bürokraatiat, mistõttu majandusliidus olles peavad liikmesriigid loovutama küllaltki suure osa riigi iseseisvusest ehk suveräänsusest.
Euroopa Liit (EL) asub poliitilise ja majandusliidu vahelisel tasemel. Euroopa Liit ei ole veel täiuslikuks majandusliiduks arenenud, sest kõikides liikmesriikides ei ole kasutusel ühisraha euro ning maksumäärad ja regulatsioonid ei ole täielikult ühtlustunud. ELil on Euroopa Parlament, mis on ühtne üksus. Euroopa Parlament kontrollib riikide majandus-, sotsiaal- ja välispoliitikat.
Kõige rohkem integreerunud poliitilise liidu näiteks on Ameerika Ühendriigid.[1]
Kokku on viis majandusliitu:
Euroopa Liidu majandus- ja rahaliit on loodud selleks, et korraldada liikmesriikide majandus- ja rahanduspoliitikat (eelkõige riigivõla ja eelarvepuudujäägi piirangute kaudu), edendada Euroopa Keskpanga juhitavat rahanduspoliitikat ja võtta kasutusele ühisraha euro. Majandus- ja rahaliidu eesmärk on tuua suuremat kasu Euroopa Liidu majandusele tervikuna ja liikmesriikide majandusele eraldi, muutes need tõhusamaks ja tugevamaks. Selle siht on omakorda muuta majandus stabiilsemaks, soodustada majanduskasvu ja tööhõivet. Majandus- ja rahaliidu loomise otsuse võttis vastu Euroopa Ülemkogu Maastrichti linnas Hollandis 1991. aastal ning hiljem sai sellest Euroopa Liidu lepingu (Maastrichti lepingu) osa. Selle loomine oli samm edasi Euroopa Liidu lõimumise protsessis, mis algas 1957. aastal liidu loomisega.[2]