Maks on loomakasvatuse ja jahinduse teisejärguline tapasaadus (subprodukt), mida inimesed kasutavad mitmesuguste toitude ja ravimpreparaatide valmistamisel.
Toiduks tarvitatakse valdavalt vasika-, lamba-, sea-, veise- ja metsseamaksa.
Linnumaksana sobib toiduaineks enamiku lindude maks. Levinumad on siiski toidud kanamaksast. Ülemaailmselt kuulus delikatess on eridieedil peetud pardi või hane maksast valmistatud foie gras.
Kalamaks sobib samuti inimeste toiduks. Tursamaksast valmistatakse eeldatavasti raviotstarbelist kalamaksaõli.
Kodus maksast toitu valmistades on soovitatav maksasagaratelt eemaldada kelme ning maks vajaliku suurusega tükkideks lõigata. Tükeldamise käigus eemaldada suuremad läbivad juhad. Maks ei säili kaua ning seetõttu tuleks see üsna ruttu pärast lihakehast eemaldamist ära tarvitada. Vajadusel võib maksa (ühes tükis) panna piimaga täidetud nõusse ning hoida seda üleöö külmkapis. Maksa saab ka sügavkülmutada.
Maksa võib nii praadida, hautada kui ka grillida.
Looma- ja linnumaksast saab koos mitmesuguste maitseainete ja juurviljadega valmistada mitme koostisainega toite, näiteks hautisi, pasteete, vorste, aga näiteks kuumtöödeldud maks sobib suurepäraselt ka iseseisvaks roaks.
Maksatoitudesse sobivad hästi pune, õunad, sibulad, küüslauk, petersell, koriander, loorber, musta pipra terad ja sorts põletatud alkoholi jpm.
Mõnda liiki loomade ja kalade maksa võidakse pidada toksiliseks. Loetakse, et 500 grammi jääkarumaksa võib inimesele eluohtlikuks saada. Eskimod ei söö jääkarude ja teatud hüljeste maksa.
Jaapani köögis ei tarbita söögiks fugu (Tetraodontidae) maksa, kuna see sisaldab neurotoksiine.
Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Liver (food) seisuga 28.11.2013.