Inimestel
Inimestel tuntakse tänapäeval ligi 100 maksa haiguslikku seisundit.
Maksahaiguseid võivad põhjustada ka kaasasündinud haiguslikke seisundeid nagu Alagille'i sündroom, hemokromatoos, kaasasündinud erütropoeetiline porfüüria, sapijuhade avausetus jpt.
Levinud maksahaigused on ka a-1-antitrüpsiini vaegus, autoimmuunhepatiit, hepatorenaalsündroom, galaktoseemia, Gilberti sündroom, maksainfarkt, maksakooma, maksanekroos, maksapais, maksapelioos, maksapuudulikkus, maksasteatoos, maksatoksikoos, rasvastunud maks, Reye sündroom, sarkoidoos, türosineemia jpt.
Eraldi maksahaiguste rühma moodustavad alkohoolsed maksahaigused: alkoholhepatiit, alkohoolne maksapuudulikkus, maksa alkoholfibroos, maksa alkoholskleroos, maksa alkoholtsirroos jt.
Maksaveresoonte haigused on Buddi-Chiari sündroom, venooklusiivne haigus, värativeeni tromboos, peliosis hepatis, isheemiline ja kongestiivne hepatopaatia.
Maksahaiguste hulka võidakse liigitada ka ajutised maksa talitlushäired näiteks nainenaistel raseduse ajal: raskekujuline rasedusaegne iiveldus (hyperemesis gravidanum), rasedushepatoos, rasedusaegne äge rasvmaks, maksarebend jt.
Ravimtekkelised maksakahjustused liigitatakse nende poolt põhjustatud maksahaiguste juurde, näiteks on maksapõletiku vormiks ravimhepatiit.
Maksapõletik
Pikemalt artiklis Maksapõletik
Maksapõletik ehk hepatiit on haiguste rühm, mille ühiseks sümptomiks on maksa põletik.[2] Maksapõletikku esineb nii inimestel kui loomadel.
Hepatiit on nakkuslik maksapõletik. Viirushepatiidi puhul on tegemist hepatiidiviiruste tekitatud maksapõletikuga. Viirushepatiidi haiguskulg võib kesta 2–4 nädalat ja sageli kulgeb see sümptomiteta. Täielik haigusest paranemine toimub 85–90% juhtudest. Paranemise protsent on väiksem rasedate naiste hulgas, kuna neil võib viirushepatiiti nakatumisel esineda raskeid tüsistusi ja 20% nendest juhtudest lõppeb haigus surmaga.[1]
Kõige sagedamini ehk 85% juhtudest diagnoositakse viirushepatiiti nakatunutel C-hepatiit.[1]
Eristatakse järgmisi peamisi hepatiidiviiruste poolt põhjustatud maksapõletiku tüüpe:
- A-maksapõletik ehk A-hepatiit – tekitajaks on A-hepatiidi viirus (HAV) ja mis levib toidu, joogi ja väljaheidetega;
- B-maksapõletik ehk B-hepatiit – tekitajaks on B-hepatiidi viirus (HBV) ja mis levib sugulisel teel, vereülekannetega ning sünnitusel emalt lapsele;
- C-maksapõletik ehk C-hepatiit – tekitajaks on C-hepatiidi viirus (HCV) ja mis levib vere kaudu. C-hepatiit võib tekitada kroonilist maksapõletikku, mis võib viia maksatsirroosi tekkeni;
- D-maksapõletik (koos B-hepatiidi viirusega) ehk D-hepatiit – tekitajaks on D-hepatiidi viirus (HDV), mis vajab nakatumiseks B-hepatiidi viiruse (HBV) kestaproteiini. D-hepatiit saab tekkida patsientidel, kes on eelnevalt nakatunud B-hepatiiti;
- E-maksapõletik ehk E-hepatiit – tekitajaks on E-hepatiidi viirus (HEV) ja mis levib saastunud joogivee ja toiduga. Esineb eelkõige arengumaades.[2]
- h.non-A-non-B ("ei-A-ega-B"-hepatiit) jt.
Maksapõletikke jaotatakse tekkimise põhjuste järgi: kas infektsioosne ehk nakkuslik, ainevahetuslik – alimentaarne või toksiline.
Maksatsirroos
- Pikemalt artiklis Tsirroos
Tsirroos on inimestel ja mitmetel teistel selgroogsetel loomadel esineda võiv paljude maksahaigsute lõppjärk. Tsiroosile on iseloomulikud maksarakkude hävimine, maksa sidekoestumine ja paiguti maksakoe kühmuline uuenemine.
Maksatsirroose on mitut liiki, näiteks primaarne biliaarne tsirroos, alkoholi tekitatud maksatsiroos, makronodulaarne maksatsirros, mikronodulaarne maksatsirroos jmt.
- Viirushepatiidi järel arenev maksatsirroos on nn segatüüpi tsirroos, kus maksas esinevad eri suurusega sõlmed, mille ümber paikneb sidekoestunud armkude.
- Biliaarse tsirroosiga kaasneb maksa ehituse ümberpaigutumine ja sapiteede ümbruse takistused.
- Primaarsest hemokromatoosist tingitud tsirroos tekib, kui patsient on haigestunud hemokromatoosi, mille korral ladestuvad elunditesse suured rauakogused.[1]
Maksakasvajad
- Pikemalt artiklis Maksakasvajad
Maksakasvajad on koondnimetus inimestel ja mitmetel teistel loomadel esineda võivate eri tüüpi kasvajaliste moodustiste kohta.
Maksakasvajad jaotuvad:
- maksaadenoom on tavaliselt solitaarne normaalsete maksarakkude poolt moodustatud healoomuline kasvaja;
- maksa hemangioom on healoomuline maksakasvaja, mis kulgeb tavaliselt sümptomiteta;
- maksa (kaasasündinud) tsüstid;
- maksa hepatobiliaarne tsüstadenoom on healoomuline maksakasvaja, mis koosneb kõrgelt diferentseerunud hepatotsüütide sõlmedest ja mis kulgeb tavaliselt sümptomiteta;
- hepatotsellulaarne vähk on pahaloomuline kasvaja, mis esineb eelkõige tsirrootilises maksas. Kasvaja võib esineda ühe suurema sõlmena või mitme eri suuruses sõlmena, mis paiknevad koos või üle maksa hajutatult;
- sapiteede adenokartsinoom on pahaloomuline kasvaja, mis võib tekkida nii maksasisestes kui ka maksavälistes sapiteedes.[1]
