Malpiigialised (Malpighiaceae) on troopilise levikuga õistaimede sugukond malpiigialaadsete seltsist[1]. Sugukonnas on 77 perekonda[1] ning üle 1300 liigi[2]. Sugukonnas leidub puid, põõsaid, puitunud ronitaimi ning mitmeaastaseid rohttaimi[3], sugukond on enamasti levinud troopikas ning lähistroopilistes metsades ja savannides[3], enamik sugukonna elurikkusest paikneb Uues Maailmas[3], elurikkuse tulipunktiks on Lõuna-Ameerika põhjaosa[4]. Eestis malpiigialistest pärismaised liike ei kasva[5]. Sugukond on jaotatud 14 klaadiks[6], millest seitse on Vanas Maailmas ning ülejäänud Uues Maailmas[6].
Morfoloogilised tunnused
Vars
Varred on läbimõõdult ümarad, sümmeetriliselt või asümmeetriliselt väljasopistunud, harvem lapikud või nelinurksed[7]. Taimed ronivad keerduvate varte abil, üksikud liigid kasutavad ronimiseks tugijuuri[7]. Teiskasv võib olla anomaalne[8].
Lehed
Tervete lihtlehtedega[3], mis paiknevad üldjuhul vastakult (harva vahelduvalt või männases)[3], esinevad abilehed[3], lehelaba üldjuhul lõhestumata[7]. Leheserv on terve[8]. Lehe rootsul[7], laba alusel või abilehtedel esinevad (paarilised) mitmerakulised näärmed[6]. Noortel kasvudel ning leherootsudel esinevad malpiigialiste sugukonnale iseloomulikud T-kujuliselt harunevad trihhoomid (karvakesed)[6], mis on üherakulise ehitusega[9].
Õisikud ja õied
Õisikud paiknevad tipmiselt või lehe kaenlas[10], on kujult väga varieeruvad, tavalisemad õisikutüübid on kobar ning pööris[8]. Õied läbimõõdult 6 mm kuni 4 cm[9], viietised (viis kroon- ja tupplehte), kahesugulised, sügomorfsed (ühe sümmetriateljega)[7]. Enamikul perekondadest esineb kümme tolmukat[8]. Emakkond on enamasti kolmeosaline[7]. Õied on epigüünsed, perekonnas Barnyebaperigüünsed[7]. Kroonlehed on tihti kollased, roosad või valged, mõnikord muud tooni, kuid harva sinised, üks kroonleht võib olla teisteist erineva kujuga[9]. Õied meelitavad tupplehtede paariliste õlinäärmetega ligi õli korjavaid mesilaseliike (leviala Uues Maailmas[9]), kroonlehed on mesilastele ligipääsu võimaldamiseks aluselt kitsenenud[11]. Vana Maailma liikidel on õied enamasti radiaalsümmetrilised ning tupplehed ilma õlinäärmeteta[9].
Viljad
Viljad mitmekesised, võivad olla tüübilt kuivad jaguviljad (valmimisel jagunevad kolmeks tiivuliseks osaviljaks) või luuviljad, millest mõned on lihakad ning söödavad[8]. Enamikus perekondades jagunevad viljad kolmeks osaks[9]. Seemneid on iga vilja osa kohta üks[2]. Seemnetel seemnerüü ehk arill puudub[12].
Kasutusest
Kasutatakse troopilistes piirkondades haljastuses, sugukond on suhteliselt külmakartlik[2]. Sileda malpiigia (Malpighia glabra) ja kirssmalpiigia (M. emarginata) viljad, mida nimetatakse vastavalt eskobillaks ning atseroolaks[14], sisaldavad rohkelt C-vitamiini ning neid on kasutatud värskelt, toitudes ning jookides[15]. Võide-kaferaanapuu (Bunchosia glandulifera) punased lihakad viljad meenutavad maitselt maapähklivõid ning neid kasvatatakse toiduks[16].
Mitmete perekondade (Acridocarpus, Aspidopterys) esindajaid on kasutatud rahvameditsiinis üle maailma[15], sugukonna liigid sisaldavad hulgaliselt sekundaarseid metaboliite: fenoole, alkaloide ja flavonoide[15]. Amasoonase kaapivääti (Banisteriopsis caapi) on tarvitatud religioossetel tseremooniatel ning ravitsemiseks selle hallutsinogeensete alkaloidide ning parasiidivastase toime pärast[17], see on Lõuna- ja Kesk-Ameerika põlisrahvaste psühhoaktiivse ayahuasca-tee põhiline koostisosa[18].
↑ 1,01,11,2Malpighiaceae Juss. (i.a.). Plants of the World Online. http://powo.science.kew.org/taxon/urn:lsid:ipni.org:names:30000017-2 (07.03.2024).
↑ 2,02,12,2Malpighiaceae. (2017). Flora of North America Volume 12. http://www.efloras.org/florataxon.aspx?flora_id=1&taxon_id=10533 (07.03.2024).
↑ 3,03,13,23,33,43,5Utteridge, T. & Bramley, G. (2020). The Kew Tropical Plant Families Identification Handbook, Second Edition. Kew Publishing Royal Botanic Gardens, Kew.
↑Anderson, W.R. (2004) In: Smith, N., Mori, S.A., Henderson, A., Stevenson, D.Wm. & Heald, S.V. (eds.) Flowering Plants of the Neotropics. The New York Botanical Garden/Princeton University Press, New Jersey, 229-232.
↑ 6,06,16,26,3Davis, C.C. & Anderson, W.R. (2010), A complete generic phylogeny of Malpighiaceae inferred from nucleotide sequence data and morphology. American Journal of Botany, 97: 2031-2048. https://doi.org/10.3732/ajb.1000146 (09.03.2024).
↑ 7,07,17,27,37,47,57,6Zappi, D. (2015). Neotropical Malpighiaceae. https://powo.science.kew.org/taxon/urn:lsid:ipni.org:names:30000017-2/general-information (08.03.2024).
↑ 8,08,18,2Simpson, M. G. (2010). 8 - Diversity and Classification of Flowering Plants: Eudicots. M. G. Simpson (Ed.), Plant Systematics (Second Edition) (pp. 275–448). Academic Press. https://doi.org/10.1016/B978-0-12-374380-0.50008-7 (10.03.2024).
↑ 9,09,19,29,39,49,5Anderson, C. (i.a.). Guide to the Genera of Lianas and Climbing Plants in the Neotropics—Malpighiaceae. https://naturalhistory.si.edu/sites/default/files/media/file/malpighiaceae_0.pdf (09.03.2024).
↑Malpighiaceae. (2008). Flora of China Volume 11. http://www.efloras.org/florataxon.aspx?flora_id=2&taxon_id=10533 (09.03.2024).
↑Gentry, A.H. (1993). A Field Guide to the Families and Genera of Woody Plants of Northwest South America. Conservation International, Washington.
↑Kirkbride Jr., J. H., Gunn, C.R. & Dallwitz. M.J. (2021). Family guide for fruits and seeds: descriptions, illustrations, identification, and information retrieval. https://www.delta-intkey.com/famfs/www/malpig.htm (09.03.2024).
↑Sebastiani, R., da Silva, C., Francener, A., Almeida, R. (2015). An illustrated checklist of Malpighiaceae from the Chapada dos Veadeiros region, Goiás, Brazil. Check List 11(6): 1801. https://doi.org/10.15560/11.6.1801 (09.03.2024).
↑Eestikeelsete taimenimede andmebaas. (2024). Eesti Looduseuurijate Seltsi botaanika terminoloogia komisjon https://taimenimed.ut.ee/ (09.03.2024).
↑ 15,015,115,2Abbas, H. A., Tadros, S. H., El-Toumy, S., Salama, A. M., & El Gedaily, R. A. (2022). A Review on Traditional uses, Phytochemistry and Pharmacological Potential of Family Malpighiaceae. Egyptian Journal of Chemistry, 65(11), 235-274. doi: 10.21608/ejchem.2022.119510.5372 (09.03.2024).
↑Jackson, A. L. (2016). Peanut-Butter Fruit or Peanut-Butter Plant – GoodFood World. https://www.goodfoodworld.com/2011/07/peanut-butter-fruit-or-peanut-butter-plant/ (09.03.2024).
↑LLC, T. T. (i.a.). Botanical family: Malpighiaceae. TopTropicals.Com - Rare Plants for Home and Garden. https://toptropicals.com/catalog/uid/banisteriopsis_caapi.htm (09.03.2024).
↑Malpighiaceae Juss. (n.d) Atlas of Living Australia. https://bie.ala.org.au/species/https://id.biodiversity.org.au/taxon/apni/51288303 (09.03.2024).