|
See artikkel räägib geomeetrilisest kujundist; Tõnu Õnnepalu romaani kohta vaata artiklit Mandala (romaan). |
Mandala (sanskriti keeles maṇḍala ‘ring’; tiibeti keeles dkyil ’khor; hiina keeles 曼荼羅 mantuluo; jaapani keeles mandara) on hinduismis, budismis, džainismis, šintoismis ja teistes idamaistes vaimsetes praktikates, rituaalides ja meditatsioonil kasutatav visuaalne kujund, objekt või sümboldiagramm, mis aitab ja toetab eriliste teadvusseisundite saavutamist.
Mandalad on tavaliselt ringikujulise põhiplaaniga ja võivad olla nii kahe- kui ka kolmemõõtmelised. Yantrad on lihtsamad ja abstraktsemad visuaalsed kujundid või sümboldiagrammid, mis samuti aitavad ja toetavad vaimset praktikat.
Mandala-taolisi kujundeid leidub ka kristluses, asteekidel, maiadel ja paljudes teistes kultuurides ja religioonides.
Budismis võib mandala sümboliseerida maailmakõiksust, aga ka Buddha ihu, kõnet ja meelt jmt.
Eriti palju kasutatakse mandalaid mediteerimise abivahendina vadžrajaanas. Seal kujutatakse mandalana sageli ühe või teise mütoloogilise buda budavälja, mille keskel asub antud süsteemi peamine buda, teda ümbritsevad teised budad ja bodhisattvad ning arvukad muud sümbolid.[1]
Tiibeti ja Jaapani esoteerilises budismis kasutatakse mandalaid õpetuse kandjatena, rituaalsetel eesmärkidel ning meditatsiooni ja teadvustatud toimimise abivahenditena.
Vadžrajaanas on tuntud mandala ohverdamise rituaal. Liivamandala luuakse rituaalselt värvilistest liivadest, korrates selle käigus pühasid palveid ja mantraid. Kui mandala on valmis, pühitakse see kokku, sümboliseerides kogu mateeria ja inimloomingu kaduvust, ning puistatakse voolavasse vette, et palved üle kogu maa kõikide olenditeni kanduksid. See rituaal on osa budistlikust praktikast ja seda võivad läbi viia vaid aastate jooksul vastava väljaõppe saanud mungad. Tänapäeval on hästi tuntud Tiibeti liivamandalad, mida on mitmetel kordadel ka Eestimaal tehtud.
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Mandala |
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Mandala |