"Matteuse passioon" (saksa keeles Matthäus-Passion) on Johann Sebastian Bachi 1727. aastal valminud vaimulik oratoorium soolohäältele, topeltkoosseisus koorile ja orkestrile, oopusenumbriga BWV 244. Teose libreto kirjutas Picander (Christian Friedrich Henrici). Teose pealkiri "Matteuse passioon" tähendab, et selle sisuks on Jeesuse Kristuse kannatuslugu (passioon) nii, nagu see on esitatud Uues Testamendis Matteuse evangeeliumis.
Teose teksti aluseks võttis Bach luterlasena Matteuse evangeeliumi peatükid 26 ja 27 Martin Lutheri saksakeelses piiblitõlkes. "Matteuse passiooni" peetakse kogu maailma vaimuliku muusika üheks suurimaks meistriteoseks. Teose algne ladinakeelne pealkiri "Passio Domini nostri J. C. secundum Evangelistam Matthæum" on tõlkes "Meie Issanda J[eesuse] K[ristuse] kannatuslugu evangelist Matteuse järgi".[1]
Ehkki üldiselt arvatakse, et Bach kirjutas kokku viis passiooni, on "Matteuse passioon" üks kahest säilinust. Esimest neist, "Johannese passiooni", esitati esmakordselt 1724. aastal. "Matteuse passiooni" esmaesitus toimus arvatavasti 11. aprillil 1727 Leipzigi Tooma kirikus. Järgnevalt esitati seda 15. aprillil 1729, 30. märtsil 1736 ja 23. märtsil 1742. Seejärel muutis Bach teost millalgi 1743. ja 1746. aasta vahel.
Pärast Bachi surma vajus teos unustusse ning väljaspool Leipzigit ei esitatud seda enne teose 100. aastapäeva möödumist, mil see taas esitamisele tuli Berliinis 11. märtsil 1829 20-aastase Felix Mendelssohni korraldamisel. Teose esmaesitus Briti publikule toimus Londonis 6. aprillil 1854. Viimasel paaril sajandil on "Matteuse passioonist" tehtud nii kontsertesitusi kui ka lavastusi paljudes riikides, sealhulgas korduvalt ka Eestis (nt 2008. aastal esmakordselt barokkpillidel).