See artikkel vajab toimetamist. (August 2018) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (August 2018) Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Meppen


Pindala	188 km² (2017)^[1]
Elanikke	36 117 (31.12.2022)^[2]

Koordinaadid	52° 41′ N, 7° 17′ E
Valla asend Emslandi kreisis

Meppen on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal, Emslandi kreisi keskus. Ta asub Emsi, Hase ja Nordradde jõe ning Dortmund-Emsi kanali kokkujooksu kohas. Nimi tuleneb sõnast Mappe, mis tähendab jõedeltat.

Linna pindala on 188,48 km². 31. detsembril 2015 elas seal 34 918 inimest.

Linn asub Emslandi keskosas Lingeni ja Papenburgi vahel, umbes 20 km Hollandi piirist.

Haldusjaotus

Meppeni kvartalid

Altstadt (ajalooline Meppeni keskus ajaloolise raekojaga)
Esterfeld
Feldkamp
Kuhweide
Neustadt
Nödike
Schleusengruppe

1974. aastal liideti Meppeniga 13 lähivalda.

Meppeni haldusalas on järgmised külad:

Apeldorn
Bokeloh
Borken
Groß Fullen
Klein Fullen
Helte
Hemsen
Holthausen
Hüntel
Rühle
Schwefingen
Teglingen
Versen

Ajalugu

Meppen, varem kindlustatud linn, uhkustab 12 sajandi pikkuse ajalooga.

Meppeni esimene dokumentaalne mainimine on 834. aastast Frangi keisri Ludwig Vaga annetusaktis, millega anti samanimeline misjoniasutus Corvey kloostrile üle.

945. aastal andis keiser Otto Suur linnale müntide vermimise ja tollimaksu kogumise õigused, millele järgnes 946. aastal turuõigus.

1252. aastal müüs krahvinna Jutta von Ravensberg oma valdused Münsteri piiskopile. Meppenist sai Niederstift Münsteri (s.o Alam-Münsteri piiskopkonna) osa.

1360. aastal andis Münsteri piiskop Adolf Meppenile õiguse ehitada linna kindlustused ja sellega linnaõigused. Järgmise kolme sajandi jooksul 1660. aastani ehitati Meppen üles kindlustatud linnana. 1762. aastal Seitsmeaastase sõja lõppedes kindlustused lammutati. Kuid mõned müürid on tänaseni alles.

1803. aasta Reichsdeputationshauptschluss resolutsiooniga anti Meppen Arenbergi hertsog Ludwig Engelbertile, Reini läänekaldal kaotatud valduste kompenseerimiseks. Meppenist sai Arenbergi hertsogkonna pealinn.

1811. aastal liidendati Meppen Prantsuse keisririiki kui kantoni keskus.

Aastatel 1813–1814 kestis Preisimaa okupatsioon. Aastatel 1814–1815 anti Viini kongressi resolutsioonidega Meppeni ja Arenbergi hertsogkond Hannoveri kuningriigile.

1855. aastal sai Meppen Hannoverschen Westbahn raudteeliini ühenduse selle avamisel.

1866. aastal sai Hannoverist Preisimaa provints.

1946. aastal pärast teist maailmasõda kaotati Preisi liidumaa. Meppenist saab äsjaloodud Alam-Saksi liidumaa osa.

1977. aasta kreisireformiga Alam-Saksimaal ühendati endised kreisid Lingen, Meppen ja Aschendorf-Hümmling Emslandi kreisiks, mille halduskeskuseks sai Meppen.

Kultuur ja vaatamisväärsused

Teater

Septembrist aprillini pakub Meppeni teatritrupp (Theatergemeinde Meppen) mitmekesist repertuaari. Etendused toimuvad Meppeni teatri- ja kontserdihallis, mille on projekteerinud Eberhard Kulenkampff ja mis valmis 1959. aastal. Kontserdihalli saali kasutatakse ka Windthorsti gümnaasiumi koolisaalina.

Maist septembrini pakub Emslandi vabaõhulava Meppenis (Emsländische Freilichtbühne Meppen) külastajatele peremuusikali ja õhtuseid üritusi, mis põhinevad peamiselt muusikateostel. Rohkem kui 30 000 külastajat tuleb igal aastal vabaõhuteatrisse Esterfeldi metsas, et näha suuri muusikalavastusi, mida esitab kuni 100 osatäitjat.

Muuseumid

Linnamuuseum Arenbergische Renteis Obergerichtsstraßel, ehitatud August Reinkingi poolt
Emslandi arheoloogia näitusekeskus Koppelschleuse tänaval
Kunstinäitused kunstikeskuses Koppelschleuse tänaval

Hooned

1461/1462. aasta paiku ehitati Püha Vituse abikirik kui kolmelööviline hilisgooti kodakirik. Kuigi ümbruskonnas olid vaid puitkirikud, oli selles kohas juba 9. sajandil lihtne kivihoone. Seda laiendati 11. sajandil; praeguse torni süda on üks täiendustest. Edasise laiendamise käigus 13. sajandil ehitati põhjaväravad.
Residenz, kus tänapäeval asuvad Windthorsti gümnaasiumi nõukogu ja direktori kontor, ehitati aastatel 1726–1729. Aastatel 1743–46 ehitati Pater Superior Karl Immendorfi juhtimisel Residenzile Gümnaasiumikirik.
Raekoda (Rathaus), tänane linna sümbol, ehitati 1408. aastal maakividest. Aastatel 1601–1605 laiendati seda märkimisväärselt ja lisati telliskorrus. Ülemise korruse põrandapinna suurendamiseks püstitati hoone ette avatud võlvsaal. Astmikviil oma poolringikujuliste elementidega põhines tugevalt Münsteri prototüüpidel (Rothenburg 44, ehitatud 1583. aastal, ja Krameramtshaus, ehitatud 1589. aastal). Tundub, et 19. sajandi alguses oli hoone oluliselt lagunemas, kuna Arenbergi arhitekt Josef Niehaus kutsuti linna esitama hinnangut selle renoveerimiseks. Ta soovitas, et lagunenud torn lammutataks ja võlvistiku kaunistused eemaldataks, kuid esialgu ei tehtud midagi. 1885. aastal eemaldati lõpuks kaunistused ja viil tehti tavaliseks kolmnurkseks. Lisaks lammutati 1611. aastal lisandunud trepikojatorn küljel selle halva seisundi tõttu. 1909. aastal otsustati torn ja viil praegusel kujul ümber ehitada. Hoones on säilinud 1605. aasta liivakivist kamin.
Relvistu (Zeughaus) ehitati 1752. aastal kuurvürst Clemens Augusti käsul endise Paulsburgi lossi (senešalli või Drosti elupaik, ehitatud 1374. aastal) asukohta. See pidi toimima relvade, laskemoona, vormiriietuse ja lahinguvarustuse hoiuruumina Meppeni kindluses õppivatele sõduritele. 19. sajandil kasutati hoonet ärilistel eesmärkidel ja on tänapäevani säilinud eramajana, kuigi sellele on tehtud mitmeid ehituslikke muudatusi.
Herrenmühle (vesiveski Nordradde ojal) ajalugu algas 16. sajandil. Täna kasutatakse seda kultuuriüritusteks.
Elumajad: erinevalt Lingenist, vaid mõni km eemal, pole Meppeni keskuses peaaegu mitte mingeid ajaloolisi hooneid. Linnamajad koosnevad peamiselt uutest hoonetest, on mõned 19. sajandi tellismajad. Riikliku tähtsusega on Arenbergische Rentei aadressil Obergerichtsstraße 7. Kahekorruseline klassikaline pilastrite ja mansardkatusega hoone ehitati August Reinkingi poolt kaupmees Ferdindand Fryele ja tema naisele Josefine Mulertile elumajaks 1805. aastal. 1835. aastast kasutati seda rahandusasutusena (Rentei), praegu on seal linnamuuseum. Neli aastat hiljem ehitati aadressil Emsstraße 3 sama arhitekti plaanide kohaselt niinimetatud Heyl'sche Haus. Omanik oli Arenbergi hertsogkonna salanõunik (Kammerrat) Anton Heyl. Kui maja ise 1977. aastal panga kasuks lammutati, säilitati ja restaureeriti külgnev saal oma märkimisväärsete kaunistustega. Tohutu pangamaja kõrval tundub see pigem kadunud. Arst Nicholas Vagedes' poolt 1816. aastal ehitatud linna kogukonnakeskuses, mitte kaugel raekojast, asub 1936. aastast linnavolikogu. Väheste säilinud puitkarkasshoonete seas on ühekorruselised majad aadressidel Kuhstraße 24 ja Im Sack 12. Esimene pärineb peamiselt 16. sajandist ja on üks vanimaid hooneid linnas. Seda on mitu korda laiendatud ja pikendatud. Teine seevastu ehitati 1797. aastal ja sellel on seniajani värav saali või rehetuppa (Dielentor). Täna on seal ajalehetoimetus ja vanurite vabatahtlike esindus.
Koppelschleuse lüüs, ehitatud aastatel 1826–1830, on säilinud algkujul kui osa vanast Ems-Hase kanalist.
Höltingi veski (Höltingmühle), mis on Hollandi tuulik, ehitati arvatavasti 1639. aastal Bockhorni lähedal Frieslandi kreisis. Veski osteti Höltingi kodanike alalhoiu seltsi poolt ja taaspüstitati linna 600. aastapäeva pidustusteks 1959/1960. aastal maatükile Dortmund-Emsi kanali ja Hase jõe vahel. Veskis on täna kohvik, mis on avatud suvistel nädalalõppudel. Tsiviiltseremooniad toimuvad ka veskis.
Nüüd suletud Meppen-Hünteli jõujaama 131 m kõrgusel jahutustornil on Guinnessi rekordite raamatu järgi suurim maailma kaart maailmas. Selle maalis Šveitsi kunstnik Christoph Rihs.
Meppener Högerhausi, Meppeni kreisi endise haldushoone (ehitatud 1936–1937) kujundas arhitekt Fritz Höger. Täna asub Bahnhofstraße kelpkatusega kahetiivalises tellishoones politseijaoskond. Sissepääsutreppi edelaküljel domineerib võlvkäik.