Metallhalogeniidlamp ehk halogeniidlamp (ingl k metal-halide lamp, ka HMI lamp, lühend sõnadest Hydrargyrum Medium-arc Iodide) on kõrgrõhuline gaaslahenduslamp, milles on lisaks elavhõbedale ja väärisgaasile (harilikult argoonile) muudest metallidest lisandeid halogeniidide kujul (metalli ja halogeeni ühendina), näiteks naatrium-, liitium-, tseesium-, indiumjodiidina. Nii on võimalik valmistada lampe mitmesuguse värvitemperatuuriga (enamasti vahemikus 3000–7000 K) ja tagada hea värviesitus. Lambis muundub nähtavaks valguseks ligi 40% tarbitavast elektrienergiast (valgusviljakus keskmiselt 95 lm/W, väikese võimsusega lampidel veelgi suurem). Lampide võimsus võib ulatuda kümnetesse kilovattidesse.

12 ja 18 kW lambid (Osram, Philips, General Electric)

Ehitus

Halogeniidlamp sarnaneb ehituspõhimõtteltelavhõbelambiga. Suure võimsusega lambid on kahekordse kolviga. Lambi sisemine kolb on täidetud kõrge rõhu all oleva argooni, elavhõbeda ja halogeniidiga. Välimine kolb on vajalik sisemise kolvi toestamiseks ja ühenduste tegemiseks (sokelduseks), samuti valguse paremaks jaotamiseks. Välimine kolb on täidetud väärisgaasiga.

Halogeniidlamp (nagu mistahes kaarlahenduslamp) vajab toitevõrku ühendamiseks liiteseadist (elektroonilist toiteplokki). Selles kasutatakse süütamiseks vajalike kõrgepingeimpulsside ja püsiva töövoolu saamiseks harilikult impulsstoitelülitust. Süütelülitus või kogu liitelülitus võib olla ka lambiga kokku ehitatud. Sisselülitamise järel saavutab lamp püsiva helenduse paari minuti jooksul.

Lambisokleid:

Kasutamine

Metallhalogeniidlampe hakati laiemalt kasutama 1960. aastatel ning nüüdseks on need väga levinud.

Halogeniidlampide tüüpilised kasutuskohad on suured ruumid (ostukeskused, näituse- ja spordihallid, liiklusterminalid), staadionid, arhitektuuriobjektid, väljakud ja tänavad. Päevavalgusele vastava värvitemperatuuriga (u 6500 K) lambid on kohased valgusallikad filmistuudiotes ja etendusasutustes.

Vaata ka

Välislingid