Mitmekultuurilisus ("multikultuursus" ei ole keeleliselt korrektne) on ideoloogia, mis peab oluliseks tunnistada, et ühiskonna jaoks on ühtviisi väärtuslikud kõik selles kõrvuti elavad eri kultuurilise ja etnilise taustaga inimrühmad, ning edendada sallivust nii nende omavahelises läbikäimises kui ka suhtluses riigiga. Mitmekultuurilisus kui mõttelaad rõhutab, et sallivus ühiskonna heterogeensuse suhtes on tänapäeval eriti oluline, kuna ka varem homogeensete ühiskondade demograafiline koostis on senisest mitmekesisem; selle üks eeldusi on, et uusi vähemusi ei tule tingimata põhielanikkonda assimileerida.
Tänapäeva ühiskonnas on eri arusaamad mitmekultuurilisusest tinginud kaks näivas vastuolus strateegiat:
Need lähenemised ei välista teineteist siiski täielikult. Pigem võivad vastandlikud arusaamad ja strateegiad teineteist mõnikord täiendada, luues uusi kultuurinähtusi, mis hõlmavad üksikute kultuuride ideoloogiaid ja nendevahelisi suhteid.[1] Mary Louise Pratt võttis kultuuriliste kokkupõrgete ja suhete kirjeldusena kasutusele sõna "kontaktiala".[2] Sel viisil iseloomustatavas kultuurikeskkonnas pole kultuurid üksnes kas omavahelises suhtluses või isolatsioonis. Need kaks strateegiat toimivad üheaegselt ning rakenduvad kultuuride eri aspektidele, luues uusi kultuurivorme. Mitmekultuurilisust võib määratleda viisidel, mis ulatuvad kaugemale pelgast inimtegevusest, andes elava mitmemõõtmelise arusaama kultuurisuhetest, kultuurilisest isolatsioonist ja nende kahe äärmuse vahele jäävatest nähtustest.
Olukorda, kus küll aktsepteeritakse väiksemate gruppide väärtushinnanguid ja tavasid, kuid samas esineb üks selgelt domineeriv kultuur nimetatakse kultuuriliseks pluralismiks.
Mitmekultuurilisust võib defineerida pürgimisena jõuda nii kohalike kui ka uustulnukateni, et arendada kestvaid suhteid etniliste ja usuliste kogukondade vahel. Mitmekultuurilisus julgustab neid kogukondi ühiskonnas täiel määral osalema, parandades nende majanduslikku olukorda ning sotsiaalset ja kultuurilist integratsiooni vastuvõtvasse kultuuri.[4]
Mitmekultuurilisus tähendab ennekõike seda, et ollakse tolerantsed teiste rahvaste ja nende kultuuriga. Mitmekultuurilises ühiskonnas elavad kõrvuti eri rahvused, kokku saavad eri usud ja kombed. Suurlinnades on mitmekultuurilisus teatud määral paratamatu, sest kokku saavad eri rahvuste esindajad.
Mitmekultuurilisuse edukusele on viimasel ajal antud kardinaalselt lahknevaid hinnanguid. Saksamaa kantsler Angela Merkel on väitnud, et mitmekultuuriline ühiskond on läbi kukkunud, kuna 1960. aastatel kutsuti Saksamaale tööle palju võõrtöölisi, kes pole aga tänini kohalikku ühiskonda integreerunud[5]. Teisalt tuuakse tänini teistele riikidele eeskujuks Kanadat, mis määratleb end ka ametlikult mitmekultuurilise riigina ning kus sellelaadsed probleemid on märgatavalt väiksemad[6]. Vahel tuuakse mitmekultuurilisuse näiteks ka India, mis on rassiliselt, kultuuriliselt, keeleliselt, rahvuslikult ja usuliselt üks kõige mitmekesisemaid riike maailmas.[7]), Indoneesia, Jaapan, Malaisia, Filipiinid, Mauritius, Singapur, Lõuna-Korea.
Poliitilises kontekstis kasutatakse terminit eri tähendustes:
Selle artikli kirjutamisel on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Multiculturalism seisuga 13. november 2011.