Modulaarsus tähendab[viide?] inglise keeles (modularity) üldiselt süsteemi osade eraldamise ja kokku kombineerimise vabaduse astet, mille kasulikkus väljendub tihti paindlikkuses ja kasutuse mitmekesisuses. [1] Modulaarsuse kontseptsiooni kasutatakse peamiselt keerukuse vähendamiseks, jagades süsteemi sõltuvuse ja sõltumatuse astmeteks ning varjab iga osa keerukust lihtsustuse ja liidese taga.[2] Modulaarsuse kontseptsiooni saab kasutada erinevates teadusalades oma nüansidega. Nendest sõltumata järgivad modulaarsed süsteemid sarnaseid omadusi.[3]
Sõna "modulaarsus" tähendus võib kontekstist sõltuvalt mõnevõrra erineda. Järgnevad on erinevad näited modulaarsusest mitme teaduse, tehnoloogia ja tööstuse valdkonnas:
Nagu teistes teadusharudes, võib ka bioloogias kasutada terminit modulaarsus mitmel moel. Näiteks võib seda kasutada määramata struktuuriga organismidele viitamiseks, mille korral võib erineva keerukusega moodulid (nt lehed, oksad) kokku panna ilma nende arvu või paigutuse rangete piiranguteta. Seda tüüpi modulaarsust demonstreerivad näiteks paljud taimed (seevastu paljudel teistel organismidel on kindlaksmääratud struktuur, mis on embrüogeneesis eelnevalt kindlaks määratud).[4] Modulaarsuse mõistet on bioloogias kasutatud ka laiemas tähenduses, et osutada homoloogiliste struktuuride korduskasutamisele erinevate liikide ja indiviidide vahel. Isegi viimati nimetatud kategoorias võib mooduli tajumise osas olla erinevusi. Näiteks võivad evolutsioonibioloogid keskenduda moodulile kui kogu organismi morfoloogilisele komponendile, samal ajal kui arengubioloogid võivad terminit moodul tähistada mõne madalama taseme komponentide (nt geenide) kombinatsiooni jaoks, mis on võimelised toimima funktsiooni täitmiseks ühtsel viisil. Esimeses tajutakse moodulit põhikomponendina, teises aga rõhutatakse moodulit kui kollektiivi.[5]
Bioloogiateadlased on esitanud loetelu funktsioonidest, mis peaksid moodulit iseloomustama. Näiteks Rudy Raff pakub järgmist omaduste loetelu, mis arengumoodulitel peaksid olema:
Näiteks Raffi meelest on arengumoodulid "dünaamilised üksused, mis esindavad lokaliseeritud protsesse (nagu morfogeneetilistes väljades), mitte lihtsalt algavaid struktuure (näiteks elundi alge)".[6]
Samas, Bolker püüab siiski luua määratlusliku omaduste loetelu, mis on abstraktsem ja sobib seega bioloogiasse laiemalt. Tema väited on alljärgnevad:
Veel üks bioloogia modulaarsuse uurimise voog, mis peaks teiste erialade teadlastele erilist huvi pakkuma, on Günter Wagner ja Lee Altenberg. Altenbergi teoses[9] Wagneri teoses[10] ja nende ühises kirjatükis[11] uuritakse, kuidas looduslik valik võis kaasa tuua modulaarsed organismid ja milliseid rolle modulaarsus evolutsioonis etendab. Altenbergi ja Wagneri tööd viitavad sellele, et modulaarsus on nii evolutsiooni tulemus kui ka hõlbustab evolutsiooni – idee, mis sarnaneb märkimisväärselt modulaarsusega tehtavale tööle tehnoloogilises ja organisatsioonilises valdkonnas.
Arvatakse, et organisatsioonisüsteemid muutuvad üha modulaarsemaks, kui nad hakkavad tihedalt integreeritud hierarhiliste struktuuride vorme asendama[18]. Kui näiteks ettevõte ostab tootmise lepingu alusel sisse, mitte ei arenda välja oma ettevõtte sisest tootmist, kasutab ta iseseisvamat organisatoorset komponenti, kui selliste võimaluste ettevõttesisene loomine. Ettevõte võib vahetada erinevaid lepingulisi partnereid, kes täidavad erinevaid funktsioone. Samal ajal võivad need lepingulised partnerettevõtted samamoodi töötada erinevate ettevõtete heaks. Kui mingis tööstusharus tegutsevad ettevõtted asendavad oma senise ettevõttesisese ja sidusa tootmise või muu tegevuse ettevõtteväliste organisatsioonikomponentidega (nt partnerettevõtetega), muutub kogu tootmissüsteem (mis võib hõlmata paljusid ettevõtteid) üha modulaarsemaks. Ettevõtted ise muutuvad selle protsessi käigus üha spetsialiseeritumaks olles samal ajal üks komponent suuremas tootmissüsteemis. Lõdvalt seotud ja paindlike struktuuride kasutamine võimaldab ettevõtetel saavutada suuremat paindlikkust nii mahtude kui ka mastaapide osas.[18]
Ettevõte saab üsna hõlpsalt vahetada erinevaid hankijaid ja teenusepakkujaid võrreldes kogu tegevus- või tootmisahela loomisele oma ettevõtte siseselt. See võimaldab ettevõttel vastata kiiremini erinevatele turuvajadustele. Sellisest modulaarsusest tulenev paindlikkuse suurenemine kaasnevad ka omad miinuspooled, mistõttu peab organisatsioon hindama võimalikku saavutatavat paindlikkuse kasvu ja sellega kaasnevat võimalikku vähenemist tootlikkuses ja jõudluses.[18]
Ettevõttesisene modulaarsus viib hierarhilise valitsemise traditsioonilise vormi lagunemiseni.[19] Keerukuse vähendamiseks jaotatakse ettevõte suhteliselt väikesteks autonoomseteks organisatsiooniüksusteks (mooduliteks). Modulariseerimine viib struktuurini, milles moodulid seovad tugevalt üksteisest sõltuvaid ülesandeid, samal ajal on moodulite vastastikused seosed ja sõltuvused nõrgad. Modulaarsete organisatsiooniliste vormide levimist on aidanud suurte ettevõtete võimekus oma organisatsiooni ja tegevust ümber kujundada, ümber suunata ja ümber korraldada. Need jõupingutused eeldavad organisatsioonilt tugevat protsessikesksust, kus ettevõtte teenuste osutamise protsess jaguneb osalisteks protsessideks, mida seejärel saavad funktsioonidevahelised meeskonnad iseseisvalt organisatsiooniüksustes (moodulites) hallata. Moodulite koordineerimine toimub sageli organisatsiooni sisemise turu mehhanismide abil, eriti kasumikeskuste sisseseadmise kaudu. Üldiselt võimaldab modulaarsus paindlikumat ja kiiremat reageerimist muutuvatele tingimustele, näiteks üldisele olukorrale või turutingimustele. Ülaltoodud põhimõtest lähtuvalt võib organisatsioonidel olla mitmeid alternatiivseid modulaarsuse vorme (kasumlik või mittetulunduslik).[20]
Modulaarsus ei ole eraldiseisev ja iseseisev organisatsiooniline kontseptsioon, vaid koosneb mitmest põhiideest, mis on teiste organisatsioonikontseptsioonide lahutamatud osad. Neid keskseid ideid võib leida igas ettevõttes. Seetõttu ei ole mõistlik iseloomustada ettevõtet kui "modulaarset" või "mittemodulaarset", sest ettevõtted on alati mingil määral modulaarsed.
John Blairi teoses "Modulaarne Ameerika" (ingl Modular America) väidab ta, et kuna ameeriklased hakkasid asendama Euroopast (peamiselt Inglismaalt ja Prantsusmaalt) päritud sotsiaalseid struktuure, arenes neil ainulaadselt ameerikalik kalduvus modulaarsusele nii mitmekesistes valdkondades nagu haridus, muusika ja arhitektuur.[21]
Blair sõnab, et kui termin "moodul" 16. ja 17. sajandil tekkis, tähendas see midagi väga lähedast mudelile (ehk väikesemahulist kujutist või näidet). 18. ja 19. sajandiks tähendas see sõna fikseeritud suhte ja proportsiooni standardset mõõtu. Näiteks arhitektuuris võiks samba proportsioonid väljendada moodulites (nt "neljateistkümne mooduli kõrgus võrdub aluse juures mõõdetud läbimõõduga seitse korda"), mida saab seega korrutada või jagada suvaliseks suuruseks, säilitades siiski soovitud proportsioonid.[22]
Ameerikas muutus selle sõna tähendus ja kasutamine märkimisväärselt: "Alustades arhitektuuriterminoloogiast 1930. aastatel, oli uus rõhk igal üksusel või süsteemil, mis oli moodustatud moodulitest kui alakomponentidest. Kuna rakendused laienesid pärast II maailmasõda mööblile, heliseadmetele, arvutiprogrammidele ja muudele, viitasid modulaarsed konstruktsioonid mis tahes tervikule, mis koosneb autonoomsetest seadmetest, mis on kavandatud süsteemi samaväärseteks osadeks (seega "süsteemselt samaväärsed"). Moodulosad on kaudselt vahetatavad ja/või mitmel moel ühendatavad.[23]