Mullaprofiil mullahorisontidega

Mullahorisondid ehk mulla geneetilised horisondid on mullatekke ja arenemise käigus kujunevad ja muutuvad üksteise peal lasuvad mullakihid.[1]

Iga horisonti iseloomustavad selle tüsedus, värvus, koostis ja muud omadused. Sõltuvalt sellest tähistatakse iga mullahorisonti ladina tähtedega.[1]

Horisondid võivad eri muldadel olla erinevad ja nendel on oluline koht muldade tundmisel ja eristamisel.[1] Horisontide järjekord moodustab mullaprofiili.

Organogeensed mullahorisondid

 Pikemalt artiklis Organogeensed mullahorisondid

Organogeensed[1] ehk orgaanilised mullahorisondid sisaldavad üle 30 massiprotsendi (umbes 60 mahuprotsendi) orgaanilist ainet.

Kõduhorisont

 Pikemalt artiklis Kõduhorisont

Kõduhorisont ehk O-horisont (vananenud nimetus A0-horisont) on kõige pealmine mullahorisont metsades, rohtlas vastab sellele rohukuluhorisont. See koosneb madala lagunemisastmega risutsoonist (OL ehk Ol ehk O1), fermentatsioonitsoonist (OF ehk Of ehk O2) ja huumusetsoonist (OH ehk Oh ehk O3).[1]

Huumushorisont

 Pikemalt artiklis A-horisont

Huumushorisont ehk A-horisont (vananenud nimetus A1-horisont) on enim humifitseerunud orgaanilist ainet sisaldav akumulatiivne mullahorisont, mis paikneb O-horisondi all.

Turbahorisont

 Pikemalt artiklis Turbahorisont

Turbahorisont ehk T-horisont (vananenud nimetus At-horisont) on orgaaniline horisont, mis on tekkinud maapinnal, turvast moodustavate taimede jäänustest. Vesi ja happeline keskkond pidurdavad selle lagunemist.

Mineraalsed mullahorisondid

 Pikemalt artiklis Mineraalsed mullahorisondid
A-, B- ja C-horisondid mullaprofiilis

Mineraalsed mullahorisondid sisaldavad alla 30 mahuprotsendi orgaanilist ainet.

Väljauhtehorisont

 Pikemalt artiklis Väljauhtehorisont

Väljauhtehorisont ehk eluviaalhorisont ehk lessiveerunud horisont ehk E-horisont (vananenud nimetused A2-horisont, A2B-horisont) on mullaprofiili ülaosas eristuv hele värvusega mullahorisont.

Sisseuhtehorisont

 Pikemalt artiklis B-horisont

Sisseuhtehorisont ehk B-horisont on mullahorisont, kuhu kogunevad vees lahustunud ained.

Gleihorisont

 Pikemalt artiklis Gleihorisont

Gleihorisont ehk G-horisont on sinakas või rohekas mullahorisont, mis tekkib pideva gleistumise korral.[1]

Lähtekivim

 Pikemalt artiklis Lähtekivim (mullateadus)

Lähtekivim ehk C-horisont on mullatekkeprotsessist haaratud pinnakatte ülemine osa, mis võtab otseselt osa mulla moodustumisest.

Aluskivim

 Pikemalt artiklis Aluskivim

Aluskivim ehk D-horisont on kivimid, mille peale moodustub muld ja mida mullatekkeprotsessid ei mõjuta või mõjutavad väga vähe.

Mattunud horisondid

Mulla teket vaadeldakse sageli lihtsustatult: nii, et all paiknevad kivimid peenestuvad ja segunevad muude ainetega. Sageli on asi märksa keerulisem ja isegi segasem.

Näiteks võivad täielikult välja kujunenud mullad mattuda tuule või vee poolt kohale kantud setete alla, mis seejärel ise pikapeale lagunevad ja mullastuvad. Niisugune protsess esineb sagedamini rannikul. Selle tulemusena võib muld sisaldada mitut põhimõtteliselt ühesugust horisonti, mida eristatakse ette pandud numbriga. Number tähistab mattunud horisonti. Näiteks on võimalik, et mingil mullal eristatakse horisondid O, A1, A2, B3, 2A2, 2B21, 2B22 ja 2C, kus 2A2 ja sellele järgnevad horisondid on mattunud.

Viited