Muusikatarkvara on spetsiaalselt muusika või heli loomiseks, salvestamiseks ja/või töötlemiseks loodud tarkvara (noodigraafika ja helitöötluse tarkvara).
Muusikatarkvara on tihti loodud muusikariistvara (muusikainstrumendid, efektiprotsessorid, pillivõimendid jne) eeskujul virtuaalse riistvarana. Vt ka tarkvaraline emulatsioon.
Muusikatarkvaral võib olla näiteks noodikirja-, MIDI-, sekventseri-, helisünteesi-, akustilise heli salvestamise ja töötlemise funktsioon. Nii-öelda virtuaalne helistuudio võib koondada paljud neist funktsioonidest üheks muusikatarkvara paketiks.
Noodikirjutusprogrammid vastavad muusika valdkonnas sõnatekstitöötlusprogrammidele ja võimaldavad muusika üleskirjutamist arvuti abil. Valmis noote on võimalik välja trükkida või muuta MIDI-infoks.
MIDI andmete mahamängimiseks on vajalik sekventser, mis võib koondada muuhulgas endas tarkvaralisi sämplereid ja/või süntesaatoreid jne. Sämplereid saab juhtida erinevate kontrollerite (klaviatuur, kitarr jne) abil. Arvuti, sekventserid, sekventseriga klahvpillid jne võimaldavad MIDI infot mängida, töödelda, salvestada, samuti muuta audioinfoks. Heliandmeid saab töödelda helitöötlusprogrammidega või riistvara abil.
Heli saab sünteesida erinevate süntesaatoritega. Tänapäeval on paljudel klassikalistel riistvaralistel süntesaatoritel ka tarkvaralised vasted, siiski on riistvaralised süntesaatorid siiani kvaliteetsema heliga (kuna terve selleks ülesandeks loodud raudvara tegeleb antud ülesandega, tavaarvuti puhul on heli tekitamine ainult üks ülesannetest). Sünteesitud heli saab muundada heliandmeteks ning töödelda seda nagu akustilist heli.
Akustilist heli võib tänapäeval salvestada otse arvuti kõvakettale. Suuremad helisalvestus- ja helitöötlusprogrammid võimaldavad sadade heliradade üheaegset salvestamist ja töötlemist. Salvestatud heli võib töödelda järgmiselt: muuta helikõrgust, heli kestust, heli koostist, lisada efekte jne.
Nii-öelda virtuaalne helistuudio võib koondada kõik need funktsioonid üheks paketiks.