Nitriid on keemiline aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on lämmastik, ning mille molekulis sisalduvate lämmastikuaatomite vahel puudub keemiline side.

Kui see element on metall, siis on tegu metallinitriidiga, kus keemiliseks sidemeks on iooniline side. Kui aga teine element on mittemetall, on tegu mittemetallinitriidiga, kus keemiliseks sidemeks on kovalentne side. Erandiks on ammoniaak ehk NH₃, kus esineb kovalentse sideme eriliik – doonor-aktseptorside.

Nitriidid tekivad redoksreaktsioonis, kus üheks lähteaineks on nitriid. Kui ta reageerib enda omast väiksema elektronegatiivsusega elemendiga, siis käitub ta oksüdeerijana, kui aga reageerib suurema elektronegatiivsusega elemendiga, siis käitub ta redutseerijana.

Näited

• NH₃ ehk ammoniaak – laialdaselt kasutusel keemiatööstuses, nitraatide valmistamisel ja ka mõnes kemikaalis. Lahustub hästi vees, on aluseliste omadustega, moodustab ammooniumsooli. On karge, kange lõhnaga. Otsesel suure koguse sissehingamisel väga mürgine, kuid 5% lahus on nuuskpiiritus, mida kasutatakse meditsiinis.
• TiN ehk titaannitriid – väga kõva materjal, üks kõvemaid teemandi järel.
• BN ehk boornitriid – teemandist kõvem materjal, selle kuusnurkse kristallstruktuuri küljekujuga allotroop w-BN (wurtzite boron nitride)^[1].

Viited