See artikkel räägib matemaatika mõistest; anatoomia mõiste kohta vaata artiklit Nurk (anatoomia); seinte ühinemiskoha kohta vaata artiklit Nurk (seinaehitus); perekonnanime kohta vaata Nurk (perekonnanimi)
Nurk on geomeetriline kujund, mille moodustavad kaks ühise otspunktiga kiirt.[1] Neid kiiri nimetatakse nurga haaradeks ja nende ühist otspunkti nimetatakse nurga tipuks.
Nurgaks nimetatakse ka mõõtu, mis iseloomustab pöörelmist või nurga (kujundi) haarade omavahelist paiknemist. See on ringjoonekaare pikkus jagatud ringjoone raadiusega. Nurga (kujundi) juhul asub kaar haarade vahel, kusjuures vastava ringjoone keskpunkt ühtib nurga tipuga. Eristamaks nurka kui kujundit ja nurka kui mõõtu, kasutatakse viimase tähistamiseks mõnikord ka mõistet nurgamõõt.
Nurga mõõtmine
Nurgamõõt θ on kaare pikkuse s ja raadiuse r jagatis
Nurka võib mõõta erinevates ühikutes. Levinuimad on kraad ja radiaan.
Pöörlemise suuna iseloomustamiseks kasutatakse ka märgiga nurkasid: nurk loetakse tavaliselt positiivseks, kui pöörlemine toimus vastupäeva ja negatiivseks, kui pöörlemine toimus päripäeva.[1]
nürinurk on nurk, mis on suurem kui täisnurk, kuid väiksem kui sirgnurk;
ülinürinurk on nurk, mis on suurem kui sirgnurk kuid väikesem kui täispööre.[1]
Liigitamine omavahelise paiknemise järgi:
kõrvunurgad on kaks nurka, millel on ühine haar ja mille teised haarad moodustavad sirge.[1] Kõrvunurkade summa on 180°;
täiendusnurgad on teravnurgad, millel on ühine haar ja mille teised haarad moodustavad täisnurga.[1] Täiendusnurkade summa on 90°;
tippnurgad ja on võrdsed
tippnurgad on kahe sirge lõikumisel tekkivad võrdsed nurgad, millest ühe nurga haarad on teise haarade pikenduseks.[1]
A ja B on põiknurgad
Nurgad, mis saadakse kahe sirge lõikamisel kolmandaga:
põiknurgad on kaks nurka, mille haarad lõikajal on vastassuunalised ja teised haarad paiknevad teine teisel pool lõikajat.[1] Paralleelsete sirgete korral on põiknurgad võrdsed;
lähisnurgad on kaks nurka, mille haarad lõikajal on vastassuunalised ja teised haarad paiknevad samal pool lõikajat.[1] Paralleelsete sirgete korral on lähisnurgad teineteise kõrvunurkadeks;
kaasnurgad on kaks nurka, mille haarad lõikajal on samasuunalised ja teised haarad paiknevad samal pool lõikajat.[1] Paralleelsete sirgete korral on kaasnurgad võrdsed.
