1955– 1958 Tartu 1. Keskkool, 1958 - 1966 A. H. Tammsaare nim Tartu 1. Keskkool (Hugo Treffneri Gümnaasium);
1966–1972 Tartu Riiklik Ülikool, ajaloo-keeleteaduskond, eesti keele ja kirjanduse osakond, žurnalistika eriharu;
1979–1982 kõrgemad stsenaristide ja režissööride kursused (Higher Courses for Scriptwriters and directors;Высшие курсы сценаристов и режиссеров) Moskvas.
Tal on ajakirjaniku (1972) ja komöödiafilmide stsenaristi (1982) diplomid.
Teenistuskäik
Olev Remsu on olnud Tallinnfilmi toimetaja[viide?]; kultuurilehe Sirp ja Vasar ning Sirp publitsistikaosakonna toimetaja[viide?]; professionaalne loomavedaja (ešeloni ülem)[viide?]; Vabadusraadio kommentaator[viide?]; ERSP häälekandja Nädalaleht peatoimetaja[viide?]; Eesti esimese ja ainukese erakultuurilehe "Kultuurimaa" peatoimetaja; OSCE ja Esindamata Rahvaste Organisatsiooni rahvusvaheline vaatleja konfliktikolletes ning valimistel Venemaal ja Balkanil[viide?]; giid reisidel Lääne-Euroopasse, Siberisse, Kaukaasiasse, Moskvasse, Peterburi, Krimmi, Aasiasse ja Okeaaniasse (saartele ning Austraaliasse ja Uus-Meremaale)[viide?]; Eesti Romaaniühingu direktor[viide?]; filmidramaturgia õppejõud Eesti Kunstiakadeemias[viide?], Tallinna Ülikoolis[viide?] ja Viljandi Kultuuriakadeemias[viide?]; Eesti Karskusseltsi endine esimees[viide?]; Haapsalu rahvakohtunik; ajalehtede Postimees ja Eesti Päevaleht kolumnist[viide?].
Ta oli kirjandusrühmituse Wellesto liige ja üks selle asutajaid[1].
Protsessimine Urmas Otiga
1990. aastatel leidis meedias laialt kajastust Remsu hagi teleajakirjanik Urmas Oti vastu. Ott vastas intervjuus Nädalale ühe Remsu artikli kohta, milles teravalt Toomas Uba kritiseeriti, et tema "ei taha sellise s...peaga nagu Remsu üldse midagi tegemist teha." Kohus mõistis Urmas Oti solvamises süüdi.
Looming
"Tšingis-khaan on Ungern-Sternberg", LRi kordusväljaanne e-raamatuna, 2022
"Džiinimusketärid." Üliõpilasromaan. Lääne Elu 14. X 2021 kuni 28. V 2022
"Teekond maailm", (reisivesteid kogu maailmast), GO kirjastus, 2021
"Homne karikakar", 2021 (1976. aasta faksiimiletrükk)
"Buraševo hullud". Romaan Konstantin Pätsist, Tänapäev, 2019
"Tapjad". Romaan, Tänapäev, 2018
"Okeaania, James Cook ja Uku Masing". Go kirjastus, 2017
"Väikelinna baabad". Romaan, Tänapäev, 2017
"Filmidraamatehnika. Filmide ülesehitusest". Tartu Ülikooli kirjastus, 2016
"Aja kirju". Artiklid, Petrone Print, 2016
"Ämblik ja kultuur". Romaan, Tänapäev, 2015
"Inge ja Epp, kaks pruuti. Teekond Kamtšatka". Romaan, Tänapäev, 2014
"Supilinna armastajad II". Romaan, Tänapäev, 2014
"Supilinna armastajad I". Romaan, Tänapäev, 2013
"Püha Baikal". Reisikiri, Go Group, 2013
"Supilinna surmad". Romaan, Tänapäev, 2012
"München. Hitler ja Dostojevski". Essee, Go Group, 2012
"Kindralleitnant Robert Roman Ungern-Sternberg: Hiiumaa parun, kellel oli maailma suurim varandus ning kes tahtis vallutada Euroopa". Biograafia, V. Pinn, 1999
"Tšingis-khaan on Ungern-Sternberg". Näidend, Loomingu Raamatukogu, Perioodika, 1997
"Artur Magnussoni suur sõjasuvi". Romaan, Eesti Raamat, 1997
"Kuidas rikkuda piiri". Esseed, Virgela, 1997
"Pariisi linnas Londonis, ehk, Euroeesti hääled". Romaan, Eesti Raamat, 1996
"Elu Moskvas". Memuaarid, Wellesto 1991 (teine trükk 2009, Eesti Keele Sihtasutus)
"Armastusega Oxfordi". Jutustused, Eesti Raamat, 1991
"Kurbmäng Paabelis". Romaan, Eesti Raamat, 1989
"Lapsepõlvest Malleta". Romaan, Eesti Raamat 1981, teine trükk 2010, Pegasus
"Homne karikakar". Jutustus, Loomingu Raamatukogu, Perioodika, 1976
e-raamatud
"Rudimoisi isa". Jutustus
"Margit Puusaag ja tema mehed". Romaan
"Valge ja must. La Puertas, Andides". Jutustus
Ta on kirjutanud paljude anima- ja dokumentaalfilmide stsenaariumid[viide?] ning on kolme dokumentaalfilmi režissöör[viide?]. Samuti kirjutab ta filmi- ja kirjanduskriitikat ning arvamusartikleid.
Tunnustus
1991 – aasta parim teos "Moskva-mälestused" (taastrükk 2009)
2001 – ajalehe Sirp laureaat rubriigi Euroopa esindamata keeled ja muu publitsistika eest
2011 – Eesti Genealoogia Seltsi aasta teos (Olev Remsu koostatud ja osaliselt kirjutatud raamat Riiveste-Ve(e)berite-Klaoste hõimkonnast "Kõik, kes kunagi olid. Kõik, kes täna on")