Optoelektroonika (kreeka keeles optos nähtav) on elektroonika haru, mis hõlmab valguskiirguse ja elektrivoolu vastastikuse muundamisega seotud nähtusi ning nendel nähtustel põhinevaid optoelektronseadiseid. Niisuguste seadiste talitluses osalevad peale elektronide ka optilise kiirguse, sealhulgas nähtava valguse kvandid – footonid.

Informatsiooni töötlemiseks, edastamiseks ja kuvamiseks ning energia muundamiseks kasutatavate optoelektronseadiste põhiliigid on järgmised:

• optoelektroonilised kiirgusallikad ‒ pooljuhtseadised, mis muundavad elektrienergiat optiliseks kiirguseks, kusjuures kiirgusspekter võib olla nähtava või ka nähtamatu (infrapunase või ultravioletse) valguse alas; seesugused kiirgurid on valgusdiood ja laserdiood;
• optoelektroonilised kiirgusvastuvõtjad ‒ pooljuhtseadised, mille elektrilisi omadusi mõjutab optiline kiirgus, näiteks fototakisti, fotodiood, fototransistor; kiirgusvastuvõtjate hulka kuulub ka mikrokiibina teostatud CCD-sensor.

Niisugust optoelektronseadist, mis koosneb kiirgusallikast ja sellega optiliselt sidestatud kiirgusvastuvõtjast, nimetatakse optroniks ehk optiliseks paariks.

Kirjandus

• Lembit Abo. Elektroonikakomponendid. Tallinn, 1997, lk 129–130.