See artikkel vajab toimetamist. (August 2006) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)
See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Jaanuar 2018) Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)
Liivi ordu valdused aastatel 1346(1347)–1558
Marienburgi ordulinnus Malborkis

Ordulinnus oli Eestis ja Lätis Liivi ordule kuulunud sõjaline tugipunkt ja ordukonvendi asukoht, mida valitses komtuur või foogt. Laiemas mõttes tähendab see väljend ka teiste sõjaliste rüütliordude linnuseid väljaspool Eestit. Eriti tuleks Eesti kontekstis siin silmas pidada Saksa ordu linnuseid kunagisel Preisimaal (tänapäeval jagatud Kaliningradi oblasti ja Poola vahel), sest siinne Liivi ordu oli Saksa ordu autonoomne haru.[1]

Kõige paremini säilinud (ja taastatud) ordulinnus Eestis on Narva ordulinnus, üsna palju on alles ka Rakvere ordulinnusest (mõlemad on rekonstrueeritud muuseumiks).[2][3][4] Saksa ordu aladel on vaatamisväärseim Marienburgi ordulinnus (poola keeles Malbork), mis oli keskajal Saksa ordumeistri residentsiks. Tänapäeval asub see Poola aladel ning on maailma suurim kivilinnus.[5]

Ordulinnuses korraldati linnuse majanduse juhtimist, ametis olid majandusülemad, talliülemad, laekurid, veski- ja köögimeistrid. Posti ja kirjavahetuse eest hoolitses kirjamarssal, kelleks oli mõni vanem orduvend. Kirjakandjateks olid käskjalad, kelleks olid sageli vabatalupojad. Ordu teenistuses olid veel mitmesugused käsitöölised, nagu sepad, pagarid, kingsepad, rätsepad. Orduvennad, kes ei võtnud ordu tõotusi, kuid pidid siiski nende reegleid jälgima, nimetati poolvendadeks, nad värvati kohalike elanike hulgast. Poolvennad kaitsesid tavaliselt kindlusi või töötasid haiglates.[6] Tähtsal kohal olid preestervennad, kes pidasid kiriklikke talitusi.[7]

Keskaegsed ordulinnused Eestis

Linnused Olaus Magnuse kaardil "Carta Marina" aastast 1539

Siia tuleks lisada veel Kursi ordulinnus (saksa Talkhof), mis tõenäoliselt ka olemas oli. Kursi linnuse asukoht ei ole erinevalt eelmistest aga täpselt teada ning selle varemeid ei ole leitud (arvatakse vaid, et see asus hilisema Puurmani mõisasüdame asukohas Pedja jõe paremkaldal). Seetõttu kahtlevad mõned uurijad selle linnuse olemasolus.

Keskaegsed ordulinnused Lätis

Keskaegsed ordulinnused Preisimaal

Ordulinnused Preisimaal
Olsztyni (saksa Allenstein) ordulinnus
Kwidzyni (saksa Marienwerder) ordulinnus
Nidzica (saksa Nibork) ordulinnus
Radzyń Chełmiński (saksa Rehden) ordulinnuse varemed
Świecie (saksa Schwetz) ordulinnus

Ordulinnused Leedus

Ordulinnused Venemaal

Ordulinnused Kaliningradi oblastis:

Ordulinnused Poolas

Vaata ka

Viited

  1. ↑ "The Livonian Order of Teutonic Knights" (inglise). Vaadatud 02.08.2022. The Livonian Order was an autonomous branch of the Teutonic Order, formed in 1237.
  2. ↑ "Narva linnusest". Vaadatud 02.08.2022. 2018. aasta jaanuaris alanud Narva linnuse rekonstrueerimistööde tulemusel avati 2020. aasta juunis täielikult restaureeritud konvendihoone koos uue püsiekspositsiooniga.
  3. ↑ "Keskaegsed lossid ja linnused Eestis". Vaadatud 2.08.2022. Narva kindlust peetakse üheks mitmekülgsemaks ja kõige paremini säilinud kaitseehitiseks Eestis.
  4. ↑ "KONSERVEERIMINE". RAKVERE LINNUS. Vaadatud 02.08.2022.
  5. ↑ "Malbork Castle: The Largest On The Planet" (inglise). Vaadatud 02.08.2022.
  6. ↑ "The Membership Structure of the Teutonic Order Deutscher Orden - Past and Present - 1190-2020" (inglise). The Serving Half-Brothers. Vaadatud 02.08.2022.
  7. ↑ "THE TEUTONIC ORDER IN MEDIEVAL LIVONIA" (inglise). A Realm of Warrior Monks. Vaadatud 02.08.2022. The order was divided into the leading Knight Brothers, who had military obligations, the Priest Brothers, who cared for the members’ spiritual needs.

Kirjandus

Välislingid

Kategooria