Orienteerumiskaart on topograafiline erikaart, mida kasutatakse orienteerumisvõistlustel.

Orienteerumiskaartide rahvusvahelised standardid

Rahvusvaheline Orienteerumisföderatsioon (IOF) on kehtestanud orienteerumiskaartide joonistamiseks rahvusvahelised standardid, mis kirjeldavad:

IOF standardid on erinevate IOF koordineeritavate orienteerumisalade (orienteerumisjooks, rattaorienteerumine, suusaorienteerumine, täpsusorienteerumine) kaartidele mõnevõrra erinevad. Orienteerumisjooksus on erinevad standardid sprindikaartidele ja pikemate distantside kaartidele.

Orienteerumiskaart on üldkasutatavatest topograafilistest kaartidest märksa detailirikkam, sisaldades infot, mida teistel kaartidel sageli ei ole. Orienteerumiskaardil tuleb näidata kõik objektid, mis võistlejale maastikul liikudes on ilmsed ja mis mõjutavad tema teevalikuid, näiteks pinnavormid, pinnasetüüp, taimestiku läbitavus, veekogud, asustatud alad ja üksikhooned, teed ja rajad, silmatorkavad üksikobjektid.[1]

Orienteerumiskaardi üks keskseid aspekte on pinnavormide ehk reljeefi kujutamine kõrgusjoonte abil. Pinnavormide absoluutkõrgused merepinnast on orienteerumisel vähetähtsad, pigem on oluline, et orienteerumiskaart kajastaks õigesti lähestikku asuvate objektide suhtelisi kõrgusi.[1]

Kaardi detailitäpsuse kõrval on oluline kaardi loetavus, et võistleja suudaks kiirel liikumisel kaardi infot orienteerumiseks kasutada. Kaardi loetavuse tagamiseks kasutatakse kartograafilist üldistamist, millel on kaks vormi – valikuline ehk selektiivne üldistamine ja graafiline üldistamine. Valikulisel üldistamisel teeb kaardistaja otsuseid, milliseid detaile ja objekte kanda kaardile ja milliseid mitte. Graafilisel üldistamisel kasutatakse kaardi loetavuse parandamiseks nii lihtsustamist (vähemoluliste detailide ärajätmist, joonte „silumist“) kui ka oluliste ja silmatorkavate, kuid mõõtmetelt väikeste objektide kujutiste suurendamist võrreldes objekti graafilise projektsiooniga antud mõõtkavas.[1]

IOF orienteerumiskaartide spetsifikatsioon võtab kaardi tingmärkide suuruste ja joonte jämeduste suhtes standardite kehtestamisel arvesse silma normaalset lahutusvõimet päevavalguses.[1]

Mõõtkava

Leppemärgid

Reljeefi kujutamine kõrgusjoontega
Erineva joostavusega alad orienteerumiskaardil

Kaardimeistri töö

Rajameistri töö

Abivahendid

Viited

Kirjandus

Välislingid