Permi keeled on soome-ugri keelkonna alarühm. Neid räägitakse Uurali mäestikus ja sellest läände jääval alal Venemaal.
Fonoloogia
Komi ja udmurdi kirjakeeled kasutavad mõlemad seitsme täishääliku süsteemi: /i ɨ u e ə o a/. Nad ei kasuta täpselt sama süsteemi, sest algpermi keeles oli arvatavalt 15 täishäälikut. Algpermi vokalismi taastamine ja selle areng alguurali keelest on olnud keeruline teema.
Sugulus ja sõnavara
Permi keeled on väga lähedased eelkõige sõnavara poolest.
Keeli eristavad üksteisest järgmised tunnused:
- sõnarõhk: sürjakomi keeles esimesel silbil, udmurdi keeles aga viimasel, permi- ja jazvakomi keeles on rõhk vaba.
- hääldus: jazva murre erineb teistest komi murretest omapärase häälduse ja vokalismi poolest. Permi keelte sõnad erinevad palatalisatsiooni poolest: kui ühes keeles või murdes on kaashäälik palataliseeritud, siis teises ei ole.
- arhaismid ja laensõnad: udmurdi keeles (eriti bessermani murdes) on palju turgi laensõnu, komi keeltes on aga tohutu hulk laensõnu vene keelest. Jazvakomi keel erineb teistest komi murretest arhailiste sõnade poolest (nt. jänes on нимөл).[1]
|
|
Jõgi
|
Jää
|
Silm
|
Kõrv
|
Hammas
|
Jänes
|
Laulma
|
Keel
|
Pesema
|
Toomingas
|
Hiir
|
Sool
|
| Jazvakomi keel
|
Ю
|
Йÿ
|
Сьин
|
Пель
|
Пинь
|
Нимөл
|
Сьөлнө
|
Көл
|
Миськалнө
|
Льÿм
|
Шөр
|
Сул
|
| Permikomi keel
|
Ю
|
Йи
|
Син
|
Пель
|
Пинь
|
Кöч
|
Сьывны
|
Кыв
|
Мыссьыны
|
Льöм
|
Шыр
|
Сов
|
| Sürjakomi keel
|
Ю
|
Йи
|
Син
|
Пель
|
Пинь
|
Кöч
|
Сьывны
|
Кыв
|
Мыськавны
|
Льöм
|
Шыр
|
Сов
|
| Udmurdi keel
|
Шур
|
Йӧ
|
Син
|
Пель
|
Пинь
|
Луд кеч
|
Кырӟаны
|
Кыл
|
Миськыны
|
Льöм
|
Шыр
|
Сылал
|
| Bessermani murre
|
Шур
|
Йӧ
|
Синь
|
Пель
|
Пинь
|
Луд кесь
|
Кырӟаны
|
Кыл
|
Миськыны
|
Лем
|
Шыр
|
Сылал
|