Personifikatsioon (lad persona 'isik' + facere 'tegema'), isikustamine, kõnekujund, metafoori alaliik, kus elutule ja elus loodusesemetele ning abstraktsetele mõistetele omistatakse inimlikud või vähemalt elusa omadused ja võimed. Nad kõnelevad, mõtlevad, tunnevad, neil on hing. Personifitseerimise juured ulatuvad mütoloogilisse maailmakäsitlusse, kõige oleva hingestamisse. Seda igivana võtet esineb eepostes, muinasjuttudes, allegoorias, valmides, tähendamissõnades ning ka uusaegses luules ja lastekirjanduses.