Piil on paljude gramnegatiivsete ja mõnede grampostiivsete bakterite ning arhede rakupinnal esinev valguline jätke, mille põhifunktsiooniks on enamasti rakkude kinnitumine erinevatele pindadele.[1] Need on viburitest lühemad, jäigemad ja väiksema diameetriga karvakesi meenutavad struktuurid.[1] Piilid on olulised virulentsusfaktorid, kuna aitavad patogeensetel bakteritel koloniseerida limaskesti ning moodustada biokilet.[2]
Enamasti on piilide ülesandeks raku kinnitumine erinevatele pindadele, substraadile, teistele rakkudele või kudedele.[1] Näiteks soolekepike seondub P-piili (tüüp I piil) abil neeruvaagna epiteelile ja põhjustab püelonefriiti.[3] Mõned piilid on spetsialiseerunud, näiteks soolekepikese F-piil on abiks bakterite konjugeerumisel, stabiliseerides protsessi käigus kahte bakterit.[1] Osa baktereid (näiteks perekonnast Pseudomonas) kasutavad piile ka liikumiseks.[1] Sellist liikumisviisi nimetatakse piiltõmbumiseks (inglise keeles twitching). Lisaks võib piilide ülesandeks olla ka DNA ja valkude transport.[4]