Piion on meson, mis koosneb u- või d-kvargist ja u- või d-antikvargist. Piioneid eksisteerib kolme tüüpi: π⁺, π^– ja π⁰ (võib ka öelda, et piion on nende kolme osakese ühine nimetus). Piionid on kõige kergemad mesonid. Nad on nukleonidevaheliste tuumajõudude vahendajaks aatomituumas.

Piioni omadused

Piionite spinn on null ja nad koosnevad esimese põlvkonna kvarkidest. U-kvark ja d-antikvark moodustavad π⁺ piioni, d-kvark ja u-antikvark π^– piioni ning π⁰ võib võrdse tõenäosusega koosneda u-kvargist ja u-antikvargist või d-kvargist ja d-antikvargist. π⁺ ja π^– on laenguga piionid ja π⁰ on neutraalne piion. Laenguga piionid lagunevad nõrga vastastikmõju kaudu kas müüoniks ja müüonneutriinoks (99,9877% juhtudest)

${\displaystyle \pi ^{+}\to \mu ^{+}+\nu _{\mu }\,}$

${\displaystyle \pi ^{-}\to \mu ^{-}+{\bar {\nu ))_{\mu }\,}$

või elektroniks ja elektronneutriinoks (0,0123% juhtudest)

${\displaystyle \pi ^{+}\to e^{+}+\nu _{e}\,}$

${\displaystyle \pi ^{-}\to e^{-}+{\bar {\nu ))_{e}\,}$

Ülilühikese elueaga π⁰ laguneb kaheks gammakvandiks

${\displaystyle \pi ^{0}\to 2\gamma }$

Järgmises tabelis on piionite põhilised omadused.

Osake	Sümbol	Antiosake	Sisalduvad kvargid	Spinn ja Paarsus	Seisumass MeV/c2	Eluiga s	Lagunemisteed
Laenguga Piion	π+	π–	${\displaystyle \mathrm {u{\bar {d))} /\mathrm {d{\bar {u))} }$	Pseudoskaalar	139,6	2,60×10−8	μ+ + νμ
Neutraalne Piion	π0	Osake ise	${\displaystyle \mathrm {\frac {u{\bar {u))-d{\bar {d))}{\sqrt {2))} }$	Pseudoskaalar	135,0	0,84×10−16	2 γ