Ajalugu

Varasem ajalugu

Suguvõsa kohta on esimesi teateid 1325. aastast, mil 40 Eestimaa vasalli seas mainitakse Tilo de Pollet ja Andreas de Pollet Virumaalt. Suguvõsa sai oma nime ilmselt Virumaal Viru-Jaagupi kihelkonnas asunud Põlula küla järgi, mida on mainitud Taani hindamisraamatus 1241. aastal (Pøllula) ja mida on suguvõsa valduses nimetatud ajavahemikul 1325−1481. Nende järgi sai eestikeelse nime Polli mõis (Kurrisaar) Kadrina kihelkonnas.^[1] Pollid evisid maavaldusi Eesti- ja Liivimaal XVI sajandini.

Saaremaa liin

1498. aastal omandas Virumaalt pärit Hans Polle (suri enne 1522) Saaremaal Valjala kihelkonnas Lööne mõisa, mis jäi tema järeltulijate kätte kaheks sajandiks. Temast on pärit kõik tänapäeval elavad suguvõsa liikmed. Lööne mõisaomanikest vanem suguvõsaliin kustus Saaremaal XVIII sajandi keskpaiku.

Randvere liin

Hansu pojapojapoeg Frommhold Poll (suri enne 1660) rajas Hiiumaa Pühalepa kihelkonna Randvere liini. Viimase poeg ooberstleitnant ja Kuressaare komandant Otto Johann von Poll (1635−1710) sai 1672. aastal naturalisatsiooni korras Rootsi aadlikuks, kuid Rootsi rüütelkonda teda siiski ei introdutseeritud. Tema järeltulijad valdasid XVIII sajandil pikalt Randvere riigimõisa. See haru kustus meesliinis 1789. aastal.

Rootsi liin

Otto Johann von Poll poeg viitsekapral Carl Ludvig von Poll (1697−maeti 1739) siirdus XVIII sajandi algupoolel elama Rootsi. See suguvõsaharu kustus kolmandas põlves 1800. aasta paiku.

Kuramaa liin

Hans Polle noorem poeg Johann Poll naitus Kuramaalt pärit Dorothea Overlackeriga ja rajas suguvõsa Kuramaa liini. Tema poeg Jürgen sai Kuramaal mõisaomanikuks, kuid pojapoeg Christian (Kersten) von Poll (suri pärast 1630) pöördus XVII sajandi alguses Saaremaale tagasi.

Võhksa liin

Christian (Kersten) von Polli (suri pärast 1630) kohta on Saaremaal teateid 1630. aastast. Tema poeg Christian von Poll (1618−1693) omandas abielu kaudu Võhksa mõisa Valjala kihelkonnas Saaremaal, mis jäi Pollide valdusse ligi kaheks ja pooleks sajandiks. Sellest liinist pärines kaks Saaremaa rüütelkonna maamarssalit. XVIII sajandil eraldus Meedla haru ja Võhksa liin jätkus Lorenz Wilhelm von Polliga (1730−1783). Liin kustus 1830. aastatel.

Meedla liin

Võhksa mõisniku Christian Friedrich von Poll (1672−1748) vanem poeg polkovnik ja Saaremaa maanõunik Ebbe Ludwig von Poll (1719−1776) rajas suguvõsa Meedla liini Kaarma kihelkonnas Saaremaal. See 1735. aastal ostetud valdus jäi perekonnale kuni võõrandamiseni 1919. aastal. Sellest liinist võrsus kolm maanõunikku. Neist viimane − Balthasar Alexander Ludwig Odert von Poll (1869−1935) − oli nimekas põllumees ja Saaremaa rüütelkonna tegelane. 1917. aastal lähetati ta rüütelkonna ja kindral von Seckendorffi poolt Saksamaale riigikantsler krahv Georg von Hertlingi juurde, et Saaremaad Saksamaaga ühendada. Tema järeltulijad lahkusid pärast üle 400 aasta pikkust kohalolu Saaremaalt ja siirdusid esmalt elama Ida-Preisimaale. Tänapäeval elavad nad Saksamaal. See Pollide suguvõsaharu immatrikuleeriti 1914. aastal Liivimaa rüütelkonna Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse.

Triigi liin

Kapten Karl Ludwig von Poll (1771−1823) Meedla mõisast rajas Triigi liini Karja kihelkonnas Saaremaal. Tema poeg Karl Ludwig von Poll (1794−1849) tegi edukat karjääri Venemaa keisririigi tsiviilteenistuses ja tõusis tõeliseks riiginõunikuks. 1839. aastal immatrikuleeriti ta nii Eestimaa kui Liivimaa aadlimatriklisse. See haru suri meesliinis välja 1916. aastal.

Venemaa liin

Selle liini rajas Johann Ludwig von Poll (1766−1840), 1812. aasta Isamaasõjas osaleja, kes tegi karjääri Venemaa keisririigi sõjaväes ja tõusis kindralmajoriks. Ta omandas Kiievi kubermangus maavalduse. See liin suri ilmselt välja XIX sajandi lõpul.

Pollid rüütelkonna matriklis

1741. aastal immatrikuleeriti suguvõsa Saaremaa rüütelkonna matriklisse. 1839. aastal võeti Karl Ludwig von Poll (1794−1849) Eestimaa ja Liivimaa matriklisse. 1914. aastal immatrikuleeriti Liivimaal ka Balthasar Alexander Ludwig Odert von Poll (1869−1935).

Suguvõsa liikmeid

Hans Polle (suri enne 1522), Põlula ja Lööne mõisa mõisaomanik
Marcus Poll (suri pärast 1551), Virumaa meeskohtu kaasistuja, mõisaomanik
Odert Poll (suri enne 1677), Rootsi sõjaväelane (major), Saaremaa maanõunik, Saaremaa rüütelkonna peamees, Kõljala ja Haeska mõisaomanik
Christian von Poll (1618−1693), meeskohtunik, Saaremaa rüütelkonna peamees, Võhksa mõisaomanik
Otto Johann von Poll (1635−1710), Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant), Kuressaare komandant
Reinhold von Poll (1654−1685), Rootsi sõjaväelane (kapten), Kõljala mõisnik ja Varbla mõisa rentnik
Christian Friedrich von Poll (1672−1748), Rootsi sõjaväelane (kapten), Saaremaa rüütelkonna peamees, Meedla, Kaarma, Võhksa mõisaomanik
Karl Adolf von Poll (1718–1796), Venemaa keisririigi sõjaväelane (porutšik), maa- ja kreisikohtunik, revisjonikolleegiumi liige, Meedla ja Kaarma mõisaomanik
Ebbe Ludwig von Poll (1719−1776), Venemaa keisririigi sõjaväelane (polkovnik), Saaremaa maanõunik, ülemkirikueestseisja, Saaremaa konsistooriumi direktor, Meedla mõisaomanik
Berend Diedrich von Poll (surn. 1749), Rootsi sõjaväelane (major), Lööne, Elme, Rahu mõisnik
Lorenz Wilhelm von Poll (1730–1783), Võhksa mõisaomanik
Gotthard Friedrich von Poll (1757−1814), Venemaa keisririigi sõjaväelane (alampolkovnik), kreisikomissar, Meedla, assessor, õuenõunik, Vestli ja Eikla mõisnik
Reinhold Gustav von Poll (1761−1826), Venemaa keisririigi sõjaväelane (major), kreisikomissar, õuenõunik, Vestli ja Turja mõisnik
Johann Ludwig von Poll (1766−1840), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor), mõisarentnik
Christian Adam Eduard von Poll (1770−1821), Venemaa keisririigi sõjaväelane (major), õuenõunik
Karl Ludwig von Poll (1770−1823), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kapten), Aru ja Triigi mõisnik
Hermann Georg von Poll (1772−1834), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor)
Balthasar Christian von Poll (1785−1835), Venemaa keisririigi sõjaväelane (porutšik), Saaremaa aadlikonvendi saadik, Meedla, Vestli, Eikla mõisnik
Karl Ludwig von Poll (1794−1849), tõeline riiginõunik, Triigi mõisaomanik
Alexander von Poll (1806−1895), titulaarnõunik, kreisikohtunik, Rannaküla mõisnik
Balthasar Adolf Gotthilf von Poll (1815−1891), Saaremaa maanõunik, kihelkonnakohtunik, Meedla ja Luulupe mõisaomanik
Karl Ludwig von Poll (1825−1900), Saaremaa maanõunik, Saaremaa konsistooriumi president, mõisaomanik
Balthasar Alexander Ludwig Odert von Poll (1869−1935), Saaremaa maanõunik, Meedla, Võhksa ja Loona mõisaomanik
Gotthard Andreas Friedrich von Poll (1902−1983), riigiteaduse doktor, poliitik

Polli suguvõsa mõisavaldused

Eestimaa:
- Kabala (Kappel) (enne 1508−1522), Moora (Mohrenhof, tollal Taxfer) (kuni 1551), Määri (Meyris) (1537), Nõmme (Nummes) (XVI sajandil), Polli (Kurrisaar) (kuni 1559), Ravila (Meks) (kuni 1524), Savala (Sawel) (kuni 1493), Ulvi (Oerten) (XVIII sajandi algus, pandivaldus)
Kiievi kubermang:
- Tšernõši (XIX sajandil)
Kuramaa:
- Ilze (Ilsensee) (XVI−XVII sajand)
Liivimaa eesti distrikt:
- Kurista (Kurrista) (enne 1526−pärast 1557), Kärde (Cardis) (kuni 1532), Seliste (Sellie) (1819−1831, rendivaldus)
Saaremaa:
- Aru (Arromois) (1791−pärast 1861), Eikla (Euküll) (1805−1818 pandi-, 1818−pärast 1838 pärusvaldus), Elme (Magnushof) (enne 1693−pärast 1750, rendivaldus), Haamse (Hanpus) (enne 1738−pärast 1756, rendivaldus), Kaarma-Loona (Klausholm) (1893−1919), Kõljala (Kölljall) (1651−1677), Lööne (Köln) (1498−1698), Laadjala (Ladjall) (enne 1750−pärast 1756 ja enne 1839−pärast 1861, rendivaldus), Luulupe (Lulupäh) (1854−u 1881), Meedla (Medel) (1735−1919), Paatsa (Paatz) (enne 1731−pärast 1750, rendivaldus), Pihtla (Pichtendahl) (XVII sajandi lõpp), Rahu (Rachk) (XVIII sajandi keskpaiku), Randvere (Randefer) (enne 1693−pärast 1782, rendivaldus), Rannaküla (Rannaküll) (1817−u 1900), Triigi (Feckerort) (1794−1898), Turja (Turja) (1749−1893), Vestli (Wesseldorf) (1789−1919), Võhksa (Wexholm) (enne 1647−1893)
Östergötlandi lään:
- Egeby (XVII sajandil), Idingstad (XVII sajandil), Näsi (XVII sajandil)

Vaata ka

Polli mõis (Kadrina)

Viited

↑ KNR. Polli².

Kirjandus

Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 387-388, 389.
Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Oesel. Tartu: Osaühing „Ilutrükk”, 1935. Lk 270-288 [1].
Genealogisches Handbuch des Adels. Adelige Häuser A. Bd V. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1960. Lk 389-405.
Genealogisches Handbuch des Adels. Adelige Häuser A. Bd XII. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1973. Lk 250-252.
Johansen, Paul. Die Estlandliste des Libers Census Daniae. II Halbband. Kopenhagen-Reval, 1933. Lk 895.
Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875. Lk 215-216 [2].