Propanool | |
---|---|
![]() Propanooli molekuli ruumiline mudel | |
Üldised omadused | |
Keemiline valem | C3H8O |
Välimus | Värvusetu vedelik (toatemperatuuril) |
Füüsikalised omadused | |
Molekuli mass | 60,10 amü |
Sulamistemperatuur | 147,15 K (−126 °C) |
Keemistemperatuur | 370,15 K (97 °C) |
Tihedus | 0,803 kg/m³ |
Lahustuvus | Segunev |
Ohutus | |
Suukaudne manustamine | Kahjulik |
Nahk | Söövitav |
Kasutatakse SI-süsteemi ühikuid. Kui pole teisiti öeldud, eeldatakse normaaltingimusi. |
1-propanool ehk propanool ehk propan-1-ool on keemiline aine, värvuseta vedelik struktuurivalemiga CH3CH2CH2OH.
See on isopropanooli isomeer.
Propan-1-ool on orgaaniline ühend, mis kuulub alkoholide rühma.
Propanooli toodetakse propanaali katalüütilisel hüdrogeenimisel. Propanaali omakorda saadakse eteeni, süsinikmonooksiidi ja divesiniku reageerimisel.
H2C=CH2 + CO + H2 → CH3CH2CHO
CH3CH2CHO + H2 → CH3CH2CH2OH
Laboratoorsetes tingimustes toodetakse propanooli enamasti 1-jodopropaani ja hõbeoksiidi (Ag2O) kokkusegamisel.
Propanoolil on suur kütteväärtus ning see sobib suurepäraselt kütuseks, kuid kuna propanooli tootmine on väga kallis, ei kasutata teda tavalise kütusena.
Propanooli kasutatakse dermatoloogias antiseptilise ja desinfitseeriva ainena.
ATC-kood: D08AX03 propanool.
Propüülalkohol põhjustab organismidele mitmesuguseid toimeid, nagu mitokondrite paisumine, erütrotsüütide peroksidatsiooni stimuleerimine ja nende membraanide lõhkemine, peaaju kaltsiumi ja südamelihase kaaliumi koguse vähenemine ning müeliinikihtide lagunemine jpt.[2]
Propanooli loetakse inimorganismi manustatuna 2–4 korda joovastavamaks kui etanooli.[3]
Võib põhjustada kerget närvisüsteemi supressiooni ja kutsuda esile alkoholimürgistust.[4] Suurtes kogustes jooduna võib surma põhjustada.
Antidoodid: puuduvad.