Puurimine on üks levinud auguvalmistamisviise. Puurimisel kasutatakse lõikeriistana puuri, mis võimaldab saada auku nii täismaterjalis kui ka suurendada sissepuuritud augu läbimõõtu. Puurimisel on pealiikumine pöörlev, ettenihkeliikumine sirgjooneline.

Tavalistel puurpinkidel antakse mõlemad liikumised puurile: puur pöörleb olles kinnitatud pingi spindlisse ja samal ajal liigub töödeldava tooriku sisse, mis on kinnitatud liikumatult töölauale.

Puurimise otstarve

Puurimine on tegevus aukude saamiseks erinevates materjalides nende töötlemise käigus, mille eesmärgiks on

• aukude tegemine keermestamiseks, avardamiseks, hõõritsemiseks või laiemaks treimiseks;
• (tehnoloogiliste) aukude tegemine nendes elektrikaableid, ankurpolte, toestuselemente jne paigutamiseks;
• toorikute (lõigu) eraldamine materjali liistudest;
• purustatavate konstruktsioonide nõrgemaks muutmine;
• lõhkeaine paigutamine loodusliku kivi kaevandusel;
• hammaste puurimine hambaarsti töövõttena.

Tööpingid ja tööriistad puurimiseks

Silindriliste aukude puurimist, aga ka mitmetahuliste (kolmnurksete, ruudukujuliste, viie- ning kuuetahuliste, ovaalsete) aukude puurimist tehakse spetsiaalsete lõiketööriistade – puuride – abil. Sõltuvalt töödeldava materjali omadustest valmistatakse nõutava suuruse ning tüübi puure järgmistest materjalidest:

• Süsinikterased – puu, plastmasside, pehmete metallide puurimine ning ülepuurimine.
• Vähelegeeritud terased – puidu, plastide ja pehmete metallide puurimine ja ülepuurimine. Võrreldavalt süsinikterastega on suurendatud kuumakindlus (kuni 250 °C) ning puurimise kiirus.
• Kiirlõiketerased – kõikide konstruktsiooniliste materjalide puurimine nende mittekarastatud seisus. Kuumakindlus on kuni 650 °C.
• Kõvasulamiga varustatud terased – mittekarastatud teraste ning värvmetallide puurimine suurtel kiirustel. Kuumakindlus on kuni 950 °C. Võivad olla tervik-, pealejoodetud või vahetatavate plaatidega.
• Teemandiga varustatud terased – kõvade materjalide, klaasi, keraamika ning kivide puurimine.

Puurimisoperatsioone sooritatakse järgmistel tööpinkidel:

• Vertikaal-puurpingid – puurimine on põhioperatsioon
• Horisontaal-puurpingid – puurimine on põhioperatsioon
• Vertikaal-sisetreipingid – puurimine on abioperatsioon
• Horisontaal-sisetreipingid – puurimine on abioperatsioon
• Vertikaal-freespingid – puurimine on abioperatsioon
• Horisontaal-freespingid – puurimine on abioperatsioon
• Universaal-freespingid – puurimine on abioperatsioon
• Treipingid – puur on liikumatu, ja töödeldav toorik keerleb

Ja samuti käsiriistadel:

• Mehaanilised trellid – puurimine toimub inimese muskeljõu kasutamisel.
• Elektritrellid – puurimine transporditava elektertööriista montaažil (sealhulgas löök-pöördpuurimine).
• Perforaatorid.

Materjalide lõikamise protsesside lihtsustamises kasutatakse järgmised meetmed:

• Jahutamine – määrde-jahutusvedelikud ning -gaasid (vesi, emulsioonid, oleiinhape, süsihape, grafiit jne)
• Ultraheli – puuri ultrahelivibratsioonid suurendavad tootlikkust ning laastu purunemist.
• Soojendus – soojenduse abil vähendatakse raskesti töödeldavate materjalide kõvadust.
• Löök – kivi või betooni löök-pöördpuurimisel.

Puurimise liigid

• Silindriliste aukude puurimine;
• Mitmetahuliste ja ovaalsete aukude puurimine;
• Silindriliste aukude ülepuurimine (läbimõõdu suurendus);
• Tsenterpuur – materjali vähese koguse läbipuurimine teise puuri asetamiseks (näiteks, sügaval puurimisel) või detaili tagakese abil fikseerimiseks;
• Sügav puurimine – puurimine augu 5 või enama läbimõõdu arvude sügavusele. Tihti nõuab spetsiaalseid tehnilisi lahendusi.

Jahutamine puurimisel

Suureks probleemiks puurimisel on puuri ja töödeldava materjali ülekuumenemine hõõrumise tõttu. Puurimise kohas võib temperatuur ulatuda kuni mitmesaja kraadini Celsiuse skaalal.

Ülekuumenemisel võib materjal hakata põlema või sulama. Paljud terased kaotavad ülekuumenemisel kõvadust, mille tulemusena teraspuuride lõikeservad kuluvad kiiremini, ja selle pärast hõõrdumine aina suureneb, mis tulemusena viib puuride kiire rivist väljalangemiseni ning puurimise efektiivsuse järsu langemiseni. Analoogselt, kõvasulamipuuri või vahetatavate plaatidega puuri kasutamisel kõvasulam kaotab ülekuumenemise tagajärjel kõvadust ning algab lõikeserva plastiline deformatsioon, mis on ebasoovitav kulumise liik.

Kuumenemise tõrjeks kasutatakse jahutamist jahutatavate emulsioonide või määrde-jahutusvedelike (MJV) abil. Pingi peal puurimisel on tihti võimalik organiseerida vedeliku andmist vahetult puurimise kohale. Jahutusvedeliku andmist võib samuti teostada kanalite kaudu puuris, kui tööpink seda võimaldab. Selliseid kanaleid tehakse paljudes tervikterastes ning kõikides korpusterastes. MJV sisemist andmist on vaja sügavate aukude puurimisel (10 ning enama läbimõõdu arvu sügavusele). Seejuures on vajalik mitte niivõrd jahutamine ise, kuivõrd laastu eemaldamine. MJV surve viib laastu lõikamise tsoonist eemale, mis aitab vältida selle paketeerimist või korduvat lõikamist. Kui sel juhul pole võimalik tagada MJV andmist, siis tuleb sooritada puurimist puuri perioodiliste väljaviimistega laastu eemaldamiseks. Kuid selline meetod on äärmiselt vähetootlik.

Tsitaadid Vikitsitaatides: Puurimine