See artikkel räägib raudtee infrastuktuurist; raudteel toimuvate vedude kohta artiklit raudteetransport; raudtee võib tähendada ka raudteelõiku. Sellenimeliste tänavate kohta vaata lehekülge Raudtee tänav |
Raudtee on rööbasteega transpordisüsteem inimeste veoks (ühistransport) või kaubaveoks. Raudtee on ehitatud rongide, trammide ja muu rööbastranspordi liiklemiseks.
Raudteeinfrastruktuur ehk raudteetaristu koosneb maatükiga püsivalt ühendatud rööbasteede võrgustikust ja nende juurde kuuluvatest rajatistest (hooned, raudteerajatised) ning tehniliste süsteemide seadmetest.
Raudteed liigitatakse vastavalt nende tähtsusele majanduses[1].
Raudteerajatised on
Tee tähtsamad osad on muldkeha ja pealisehitised.
Pealisehitised on
Kasutusel on mitme rööpmelaiusega rööbasteid. Standardrööpmelise (normaal-) raudtee rööbaste vahekaugus on 1435 mm (Eestis oli kasutusel 1941–1945). Alla 1435 mm rööpmelaiusega raudteed nimetatakse kitsarööpmeliseks (Eestis on kasutusel valdavalt 750 mm), sellest laiemat aga laiarööpmeliseks (Eestis on kasutusel 1520 mm / 1524 mm).
Tehnilised seadmed on kontaktvõrgud, turvangu-, side-, valgustus- ja energiaseadmed ning tehnorajatised.[2] Tehniliste seadmete hulka kuuluvad pöörmete juhtimisseadmed, semaforid, foorid, tõkkepuud, elektrivõrgud, sidesüsteemid, automaatsed pidurdussüsteemid jms. Turvanguseadmed jaotuvad jaama elektritsentralisatsiooni seadmeteks, jaamavahe automaatblokeeringu seadmeteks, jaamavahe poolautomaatblokeeringu seadmeteks ja jaamavahe kombineeritud teeblokeeringu seadmeteks. Kombineeritud teeblokeeringu seadmetes on kasutusel lisaks poolautomaatblokeeringu seadmetele veel teljeloendussüsteemid.
Maailma pikim (2298 km) kiirraudteeliin avati 26. detsembril 2012 Hiinas Pekingi ja Guangzhou vahel.[3]
Tallinnas 1880. aastal Raudtee Tehnikakool. Tänapäeval korraldab ametialast koolitust Tallinna Transpordikool.
Tänapäeval on 1435 mm rööpmelaiusega 65% maailma raudteevõrgust (enamik Euroopa, Põhja-Ameerika, Hiina, Lähis-Ida riike). Erandid on Iirimaa (1600 mm), Hispaania ja Portugal (1676 mm).[4]
Eestis ja kogu endise NSV Liidu alal ning Mongoolias on rööpmelaius sirgel teelõigul 1520 mm, mis tuleneb endise Vene impeeriumi alal kasutatud 5-jalasest (1524 mm) rööpmelaiusest (11% maailma raudteevõrgust). Soomes olev 1524 mm rööpmelaiusega raudtee on samuti Vene impeeriumi pärand.
15% maailma raudteevõrgust kasutab kitsarööpmelist raudteed, enamasti rööpmelaiusega 1000 või 1067 mm.[4]
Rööpmelaiusi | |||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|
Koht | Rööpmelaius | ||||||
Kagu-Aasia, Brasiilia | 1000 mm | ||||||
Jaapan, Uus-Meremaa jm | 1067 mm | ||||||
USA | 1435 mm | ||||||
Lääne-Euroopa | 1435 mm | ||||||
Eesti, Läti, Leedu | 1520 mm | ||||||
SRÜ riigid | 1520 mm | ||||||
Soome | 1524 mm | ||||||
Iirimaa | 1600 mm | ||||||
Portugal | 1665 mm | ||||||
Hispaania | 1674 mm | ||||||
India, Pakistan, Tšiili, Argentina | 1676 mm |
Raudtee juurde kuulub mitmesuguseid hooneid:
Raudteedel kui transpordisüsteemis veetakse reisijaid ja kaupu. Ronge ja vedusid haldavad tavaliselt operaatorfirmad.
Raudteeliiklus raudteeliinidel võib toimuda riigisiseselt või rahvusvaheliselt.
Raudteeveoks kasutatakse jõuallikaga veeremit – vedurid (auru-, diisel- ja elektrivedurid), elektrirongid ja diiselrongid ning jõuallikata veeremit – vaguneid (reisi- ja kaubavagunid). Lisaks eriveeremid – dresiinid, lumesahad, lumekoristus- ja teeremondimasinad, raudteekraanad jms.[2]
Meldepunkt jaotab raudteeliini jaamavahedeks või jaamavahe automaatblokeeringu blokkpiirkondadeks. Blokkpiirkondi piiravate fooride näidud muutuvad automaatselt ja edastavad liikuvatele rongidele vastavaid signaale olenevalt sellest, kas foori näidu taga asuv blokkpiirkond on veeremist vaba või veeremiga hõivatud.[5]
Kaitseumbteed on kaitsepöörangust hargnev umbtee (raudteeharu), millele suunatakse iseenesest liikuma hakanud või juhtimise kaotanud veerem.
Umbtee raudteejaama sissesõidu pöörme ees, mis on ette nähtud langul liikuva ja juhtimise kaotanud veeremi peatamiseks.
Kaitsevöönd on vöönd raudtee kaitseks, korrashoiu ja häireteta liikluse tagamiseks ning raudteelt keskkonnale lähtuvate kahjulike mõjude vähendamiseks. Linnades ja asulates on vööndi laius 30 meetrit, väljaspool linnu ja asulaid 50 meetrit äärmise rööpme teljest.[6]
((netiviide))
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kategooria: Raudtee |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Raudtee |