Salitsiin on fenoolglükosiidide hulka kuuluv orgaaniline ühend, milles glükoos ja salitsüülalkohol ehk saligeniin on ühendatud O-glükosiidsidemega.
Salitsiin on fenoolglükosiidide hulka kuuluv orgaaniline ühend, milles glükoos ja salitsüülalkohol ehk saligeniin on ühendatud O-glükosiidsidemega.
Molaarmass on 286,28 g/mol. Keemistemperatuur on 199–201 °C.
Salitsiini ja muid salitsüülhappe derivaate esineb looduses pajudes (näiteks hõberemmelgas), aaskannikeses, harilikus angervaksas, lamavas taliharjas ja paplites (hõbehaab, Populus candicans, must pappel, harilik haab).
Salitsiinil on põletikuvastane ja palavikuvastane toime.
Salitsiin ja muud salitsüülalkoholi glükosiidid (salireposiid, salikortiin, fragiliin, pitseiin jt) lõhustatakse sooles salitsüülalkoholiks ja glükoosiks. Salitsüülalkohol muundatakse maksas salitsüülhappeks. Salitsüülhape pärsib prostaglandiinide sünteesi, blokeerides tsüklooksügenaasi (COX) ensüümi.
Salitsiini eraldas esimesena pajukoorest 1828 Müncheni ülikooli farmaatsiaprofessor Johann Andreas Buchner. Tal õnnestus saada väike kogus kollast ainet.