Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. (Detsember 2020) (Miks see märkus siin on?) (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Detsember 2020) Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)
| Seleniit | |
|---|---|
 | |
| Omadused | |
| Keemiline valem | CaSO4·2H2O |
| Mineraaliklass | sulfaadid |
| Molekulmass | 172,17 |
| Värvus | valge, värvitu, hall, kollane, pruun, sinakas, punakas |
| Tihedus | 2,31 g/cm³ |
| Kõvadus | 2 (etalonmineraal) |
| Lõhenevus | hea |
| Süngoonia | monokliinne |
| Punktigrupp | monokliinne prismaline |
| Kriips | valge |
| Kaksistumine | tavaline |
| Murdepind | kiudjas |
| Läige | klaasi |
| Kristallooptilised omadused | |
| Optiline telg | kaheteljeline |
| Optiline märk | positiivne |
| Kaksikmurdumine | 0,010 |
| Reljeef | madal |
| Pleokroism | puudub |
| 2V | 58° |
Seleniit on plaatjas läbipaistev kipsi erim.
Nimetus pärineb J. G. Walleriuselt (1747 "Mineralogia, eller Mineralriket" (lk. 50), - 'selenites'). Nimetus kreeka keelest 'σεληνη' (kuu), arvatavasti kahvatu sinaka helgi tõttu. Venekeelses kirjanduses on seleniidiks nimetatud põhiliselt kiulise tekstuuriga kiudkipsi.
