Silikoos on üks pneumokonioosi ehk kroonilise kopsukahjustuse raskemaid vorme. Silikoosi põhjustab ränidioksiiditolm (SiO₂), mis sissehingamise teel kopsudesse jõuab ning sinna kogunema hakkab. Enamasti on see kutsehaigus, mis esineb tihti inimestel, kes töötavad ebatervislikus keskkonnas (näiteks kaevurid), kuid elades ränioksiiditolmuga saastunud õhuga piirkonnas on ka võimalus haigestumiseks.^[1]

Tolmukübemeid satub kopsudesse ka tiheda asustusega linnade ja tööstuspiirkondade välisõhus viibides ning samuti elamutes ja maanteedel, kuid pneumokonioosi tekkeks on nende hulk siiski ebapiisav ning kõik tolmuliigid ei ole samamoodi ohtlikud.

Peamiselt oleneb tõve saamine neljast asjaolust:

1. tolmu liigist;
2. tolmu hulgast õhus;
3. tolmuses keskkonnas viibimise ajast;
4. organismi tundlikkusest tolmu suhtes^[2]

Haiguse avaldumine

Kopsudes toimub sidekoestumine. See põhjustab pikaajalist köha ja hingeldust.

Sümptomid:

• hingamine hakkab muutuma puudulikuks;
• tekivad südamekahjustused;
• valu rindkeres;
• organismi hapnikuvaegus^[3]

Ravi

Juba tekkinud silikoos on ravimatu, mistõttu on tolmuga kokkupuute vältimine väga oluline. Tõvega kaasnenud tüsistusi saab ravida antibiootikumide ja bronhilõõgastikega ning muid sümptomeid leevendavad rögalahtistid. Kui tekkinud tüsistused on liiga suured, võib haigus olla invaliidistav ja eluiga lühendav. Tüsistusteks võivad olla kopsupõletik, bronhiit, emfüseem ja sidekoestumine. Raskemate vormide korral on suurem vähkkasvaja tekkimise oht.

Ennetamine

Silikoosi nähud kujunevad välja pika aja jooksul, seega on tõve ennetamiseks oluline tööhügieeninõuete täitmine.

Tööhügieeninõuded:

• kaitsevahendite (mask, respiraator) kasutamine tolmuste tööde juures;
• tolmude sissehingamist tuleb vältida;
• regulaarne tervisekontroll^[4]

Viited